Naalakkersuisut siulittaasuata Jens-Frederik Nielsenip qallunaallu ministeriunerata Mette Frederiksenip arnat ilisimanagu akuersiteqqaarnagilluunniit spiralilerneqarsimasut septembarimi utoqqatserfigaat. Peqqinnissaqarfiup Kalaallit Nunaanni akisussaaffigineqalereernerata kingorna, arnat akuersiteqqaarnagit spiralerneqarsimasut taarsiiffigineqarsinnaalernissaat Naalakkersuisut ammaappaat. Arnat 1992 sioqqullugu spiralilerneqarnikut taarsiiffigitinnissamut maanna aamma qinnuteqaateqarsinnaalerput.
Assi: Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix
Qinnuteqarsinnaaneq ammarpoq: Spiralilerneqarsimaguit taarsiivigitinnissaannut ima qinnuteqassaatit
Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit 1992 sioqqullugu akuersitinneqaqqaaratik naartunaveersaaserneqarsimasut taarsiivigitinnissamut ukiuni tulliuttuni marlunni qinnuteqarsinnaalerput. Angalaqatigiit arnanut taartisiassanut pisinnaatitaasunut siunnersuiartorlutik nunatsinnukassapput.
Kalaallinut arnanut akuersititseqqaarani 1992 sioqqullugu spiralilerneqarnikunut taarsiissuteqarnissaq utaqqisaaqisoq, ullumimiit qinnuteqarfigineqarsinnaalerpoq.
Arnaq taartisiassanut pisinnaatitaasoq 300.000 koruuninik aningaasartalinnik taarsiivigineqassaaq.
2028-mi septembarp aallaqqaataata tungaanut qinnuteqartoqarsinnaavoq, qallunaatut kalaallisulluunniit qinnuteqaasiortoqarsinnaavoq.
Taarsiivigineqassaguit piumasaqaatit pingasut naammassissavatit.
Kalaallit Nunaanni 1991 ilanngullugu piffissap ilaani najugaqarsimasussaatit.
Sapinngisatit tamaat eqqaamasatit malillugit, ilumoorluinnarlutit nalunaarutigissavat Kalaallit Nunaanni imaluunniit Danmarkimi piffissami 1960-imiit 1991-imut akuersitinneqarnaknaartunaveersaaserneqarsimasutit.
Naartunaveersaaserneqarsimanerit ilimanarnerulersinniarlugu qinnuteqarnissamut immersugassami allaaserissavat.
Naartunaveersaatit spirali, P-stavi hormonitalimmik kapitinneq/(-rit) (Depo-Provera) pineqarput.
Ima qinnuteqassaatit
Taarsiivigitinnissamut qinnuteqarnissamut periarfissat pingasuupput: nittartakkatigut, allakkatigu ornigulluniluunniit.
Nittartakkatigut digitalimik qinnuteqarniaruit Patienterstatningip nittartaaganut MitID atorlugu immersuissaatit.
Qinnuteqarnissamut immersugassaq aamma immersorsinnaavat, allakkatigullu Københavnimut adressemut nassiullugu: Kalvebod Brygge 45, 1560 København V. Passi, biilersinnaanermut allagartaq imaluunniit kinaassutsinnut uppernarsaammik allamik ilanngussissaatit.
Danmarkimiikkuit Patienterstatningip Københavnimi Odensemiluunniit allaffeqarfianut isumaqatigiissusioriarlutit ornigullutit tunniussiartorsinnaavutit. Passit, biilersinnaanermit allagartat kinaassutsinnulluunniit uppernarsaat alla nassassavat.
Patienterstatningenip nittartaaganukariarlutit qinnuteqarnissannut paasisaqarnerusinnaavutit.
Suliamut atatillugu angalasut arnanik siunnersuisassapput
Patienterstatningenimi arnanik taarsiivigineqarnissamut pisinnaatitaaffeqartunut ornigullutik siunnersuisassapput.
Patienterstatningimiit angalasussat sisamaapput. Tassaasut Patienterstatningimiit siunnersuisartoq immikkut piginnaasalik, inatsisilerituutut peqqissaasutullu ilinniarsimasoq. Siornatigut Kalaallit Nunaanni peqqissaasutut sulinikoq. Kalaaleq tarnip pissusaanik ilisimasalik, kalaallit kulturianut tunngasumik immikkut ilisimasalik. Oqalutsi, kalaallisuumiit qallunaatuumut aamma qallunaatuumiit kalaallisuumut nutserisinnaasoq. Eqqartuussisoq soraarneq.
Patienterstatningenip angalanissaa siulleq 2026-mi septembarip 28-aniit oktobarip 22-at ilanngullugu ingerlanneqassaaq. Angalanermi tassani Qeqertarsuup Tunuani avannaani kujataanilu illoqarfiit nunaqarfiillu tikinneqassallutik.
Taartisiassanik aaqqissuussaq pillugu paasissutissiinerit Ilulissani, Uummannami, Aasianni, Qeqertarsuarmi, Qasigiannguani, Maniitsumi Nuummilu ingerlanneqassapput.
2027-mi upernaakkut Patienterstatningen Tunumut kiisalu Kitaanut Kujataanullu angalanissanik marlunnik pilersaaruteqarpoq.
Taarsiivigitinnissamut qinnuteqartoqarsinnaanngoraluartoq inatsit atuutilereerpat aatsaat taarsiisoqarsinnaalissaaq. Inatsisissatut siunnersuut Folketingimi tuaviuussamik saqqummiunneqarnikuuvoq, 2026-milu septembarip aallaqqaataani atuutilernissaa naatsorsuutigineqarpoq.