Vikingit
eqqartorneqaleraangata suna eqqaaqqaarneqartarpa?
Inuppassuit
immaqa umiatsiat takisuut Nordsøkkut malissiortut
takorlooqqaartarpaat. Sorsuttartut Tuluit Nunaanni niullutik
ujajaasut, inunnik aallarussisut toqoraasullu. Europap kimmut
sineriaa sinerlugu ingerlaartut imaluunniit Savalimmiunut, Islandimut
imaluunniit Kalaallit Nunaannut angalasut.
Tamakku
ilisarnaatigaat vikinginut danskinut norskinulluunniit
attuumatinneqartarnerat taakkumi kimmut imaanut toqqaannartumik
attaveqarmata.
Vikingilli
kangisinnerusumi inuusut? Tamanna Videnskab.dk-mi atuartartup Finnip
eqqumiigaa, taamaattumillu apeqquteqarluni allaffigisimalluta?
»Sooruna Finlandimit vikingit tusarneq ajorivut?«
Apeqqut
taanna Søren Sindbækimut, qanganisarsiuumut, vikingit nalaanni
pisunik ilisimatusartunut Aarhusillu ilisimatusarfiani
prodekaniusumut ingerlateqqipparput.
Nassuiaavoq
Finnip apeqqutaanut akissut nunarsuarmi vikingit nalaanni
silarsuarmut tunngannginnerusoq, nunarsuarmulli ullumikkut
inuuffigisatsinnut tunnganerusoq. Tamanna uterfigissavarput.
Assigiinnik
oqaaseqarlutillu kultureqarput
Aallaqqaammut
naqissuseriartigu: Finlandimi vikingeqarsimavoq.
Ilami
vikingip Islandimit Danmarkimut Norgemulluunniit Finlandimut tikittup
innuttaasuni tikitamini kulturi taanna ilisarissavaa, Søren Sindbæk
nassuiaavoq.
Immaqalu
assigiinngissut ilimagisamit annikinnerujussuuvoq, itisiliivorlu:
Finlandimi
Sverigemilu vikingit aamma sorsuttartuullutillu niuertuupput.
Tamatuma saniatigut guutii aamma tassaapput Thor, Odin aamma Freja,
Søren Sindbæk oqaluttuarpoq.
– Sumiiffiit allat sorpassuarnik niueqatiginissaat pisariaqartippaat, nunallu sananeqaataa peqqutigalugu attaveqarneranni umiatsiamik angalaqaat. Sorsuttartuupput, tamanna ilitsoqqussaalluni, angutit inuusuttut ataqqinartumik inuussagunik aallartariaqartut kuultimik ataqqinaammillu pissarsiniarlutik.
Borrestilimut kanngussammik pinnersaasianut assersuutissaq. Una Hedebymi nassaajuvoq – tassalu illoqarfik vinkingeqarfik pingaarutilik ullumikkut Schleswigimut qanittumiittoq.
Assi: Casiopeia / CC BY-SA 2.0 DE
Sumiillu
kingoqqisuunerat qiviaannarlugu takuneqarsinnaavoq, qanganisarsiooq
nangilluni nassuiaavoq. Assersuutigalugu pinnersaatit atorneqartut
vikingit nalaanni kusagineqartuusut Danmarkimi, Norgemi Islandimilu
nassaarineqartarput, kiisalu aamma Sverigemi Finlandimilu.
Isorartugaluartorli
akunnerminni aamma oqaloqatigiittarput. Vikingit nalaanni nunani
avannarlerni oqaatsit ullumikkorniit assigiinnerupput. Taamanikkut
ullumikkut danskisuumik taasatsinnik oqaluttarput, Søren Sindbæk
nassuiaavoq naangillunilu:
– Finlandimi oqaatsit nunani avannarlerni oqaatsinit allanit allaaneroqaat, ullumikkutuulli Finlandimi vikingit aamma svenskisut oqaluttarput, oqaluttuarpoq.
– Vikingi soorlu Harald Hårderåde Ribemiit Ladogap tasialiarsinnaasimavoq, tassanilu ajornaquteqartorsuunngitsumik sumiiffinni inuusut ammit silvillu niuerutigineqarnerat pillugu oqaloqatigisinnaasimallugit.
Kikkut
tusaamaneqarnersut oqimaaqatiginngilaq
Finnillu
apeqqutaanut uteqqeriarutta: Sooruna Finlandimi vikingit tusaamaneq
ajorivut?
Akissutaasinnaavoq
Amerikami Tuluillu Nunaanni silarsuaq naapertorlugu inuunerput, Søren
Sindbæk nassuiaavoq – piffissami piviusulersaarutit,
pissanganartuliat internetimilu tusagassiorfiit sunik imaqassanersut
nunanit soorlu Tuluit Nunaannit USA-miillu
aalajangerneqarnerusarlutik.
Taamaattumik
vikingit tusaamasavut aamma taakkuupput Atlantikukkoortut – Tuluit
Nunaanni qeqertanut, Islandimut, Savalimmiunut, Kalaallit Nunaannut
Vinlandimullu, soorlu Amerikap timmut sineriaa vikingit nalaanni
taama taaneqartartoq. Taamaattumik vikingit taakku Atlantikup
imartaanut sineriaqarput, tassalu Danmarkimut Norgemullu.
– Taamaattumik assersuutigalugu Tuluit Nunaanni Danmarkimiluunniit vikingip ilivianik nassaaraanni vikingit pillugit oqaluttuanut inuppassuit nalunngeriigaannut atatinneqarsinnaasarput, taamaattumik nassaat aamma sammineqarnerusarput, Søren Sindbæk oqarpoq.
– Finlandimilu – aamma Sverigemi - vikinginit nassaat nunarsuarmioqatigiinnit maluginiarneqannginnerusarput.
Ujajaanerinnaanngitsoq
Tamannalu
uggornartuusoq qangarnisarsiooq isumaqarpoq.
Siullertut,
Tuluit Nunaannik aallaaveqartumik vikingit oqaluttuarineqartut
tassaanerusarput ujajaasut, inunnik aallarussisut aserorterisullu –
ilaatigummi Tuluit Nunaanni taamaaliormata.
– Ujajaaneq vikingit oqaluttuarisaanerisa ilagaat, kisiannili aamma allarpassuupput, Søren Sindbæk oqarpoq.
– Vikingit kunngeqarfinnik pilersitsipput pallittaalisarujussuarnillu sanaartorlutik – umiarsualiullaqqissorsuuppullu niuertorsuullutillu. Ilisimavarput Finlandimi vikingit annertuumik amernik niuertarsimasut, niueqataallu allaat Kangiani qiterlermeerlutik.
Nassaat
Finlandimeersut Finlandip avataaniittut
Tamatuma
saniatigut Finlandimi Sverigemilu vinkingit nalaannit
pissanganartorpassuit suli nassaarineqartarput inuppassuit
tusarsimanngisaat, Søren Sindbæk oqarpoq:
– Birka eqqaassanngikkaanni Sverigemi tusagassiuutini vinkingit nalaanneersunik tusagassaqanngisaannangajappoq, qangarnisarsiooq oqaluttuarpoq.
Birka
Sverigemi qeqertami Björkömi illoqarfiuvoq niuerfik, ukiumit
750-miit 950 tungaanut pingaaruteqartupilussuaq.
Ilisimaneqaataasa
ilagaat ilerrit alutornartorpassuit. Vikingit nalaanni illoqarfik
naapittarfiusoq pingaarutilik, Østersømi qanittuanilu, Ruslandimi
Nordsømilu niuernermi aqqutit naapiffiat.
Birkap qanoq isikkoqarsimasinnaanera malillugu pilersitaq.
Assi: Bingar1234 / CC BY-SA 4.0
– Taamaattorli assersuutigalugu Sverigemi Aska-Hallen taama sammineqartiginngilaq, naak ukiuni kingullerni illorsuarujussuit assallugit nuisinneqarsimasut tassanilu kuultimik qiperugaararpassuarnik nassaartoqarluni, taamaalilluni ilimagineqarluni piffissani pineqartumi Sverigemi sumiiffippassuit pissaaneqarfiunerpaat ilaat tassaniittoq.
Finlandimi
pingaarutillit ilagaattaaq sumiiffippassuit vikingit nalaanni
kuturikkut Finlandimiittut ullumikkut nunap killeqarfiata
avataaniimmata:
– Finlandimi oqaluttuarisaanermut tunngasut qimerlooraanni
sumiiffimmiittorpassuit Ladogap tasia tikkuarpaat ilaatigut
illoqarfik niuerfik Staraja Ladoga. Taanna vikingit silarsuaanni
niuerfissuit ilagaat, Søren Sindbæk oqarpoq.
– Ullumikkut sumiiffik Ruslandimiippoq, peqqutissaqarluartumillu tikikkuminaalluni qanganisarsiornikkullu assaalluni. Tassaniipput oqaluttuarisaanerup ilarujussua nunap iluani toqqortaq, naggasiivoq.