USA-p akitsuutinik qaffaanera pillugu Kallas isummerpoq: Niuernermut isumaqatigiissutit USA-mit maleruarneqanngillat
USA-p nunarsuaq tamakkerlugu akitsuusiigallarneq 10 procentimiit 12,5 procentimut qaffaaqqinnera atuutilerpoq.
USA-p EU pinngitsaaliissummik sulisitsinikkut nioqqutissanik eqqussuiunnaarnissamut atatillugu annerusumik iliuuseqanngitsutut pisuutippaa. EU-p nunanut allanut tunngasunut pisortaata Kaja Kallasisip isornartorsiuineq tallimanngornerup ullaavani ilumuunnginnerarpaa, oqarlunilu Amerikamiut oqariartuutaat piviusorsiunngitsoq.
Assi: Eloisa Lopez/Reuters
USA nunanut 60-inut, ilaatigut EU-mut, akitsuutinik nutaanik atuutilersitsinera tallimanngornermi ullaakkut nalunaaqutaq 06.01 atuutilerpoq.
Nutaarsiassaqartitsiviit Reuters aamma AFP taama allapput.
Akitsuutit nutaat 10 procentimiit 12,5 procentip tungaanut qaffanneqartut præsidentip Donald Trumpip februaarimi nunarsuaq tamakkerlugu akitsuutinut atuutilersinneqarallartunut taarsiutigai. Akitsuutaagallartut tallimanngornerup ullaavani atorunnaarsinneqartussaagaluarput.
EU-p nunanut allanut tunngasunut pisortaata Kaja Kallasiup, Trumpip naalakkersuisuisa akitsuutinik atuutilersitsinermut tunngavilersuutigisaat tallimanngornermi ullaakkut apeqquserpai.
USA-p niuernermut sinniisua, Jamieson Greerip, akitsuusiinissaq sisamanngormat unnukkut nalunaarutigimmagu, niuerfiit 60-it nioqqutissanik pinngitsaaliilluni sulisitsisut atorlugit sananeqarsimasunik eqqussuineq inerteqqutigineqannginnerat tunngavilersuutigaa.
- Europa Unioni pillugu taama oqartoqarsinnaanngilaq, Kallas Reutersimut tallimanngornermi ullaakkut oqarpoq.
- Sulisoqarnermut inatsisivut USA-mut sanilliutissagaanni, sulinngiffeqarnermi uagut akissarsiaqartitsisarpugut, sulisuvullu pitsaasunik atugassaqartinneqarlutik, taamaammat oqariartuutigineqartoq piviusunut sanilliunneqarsinnaanngilaq, taanna oqarpoq.
Nunanut allanut tunngasunut pisortaq nangilluni oqarpoq, EU-p USA-mi naalakkersuisut nassuiaammik sukumiinerusumik erseqqissaateqarnissaannik qinnuigiumaarai.
EU-p USA-llu siorna niuernikkut isumaqatigiissutaanni, EU-p pisussaaffini eqquutsikkai, taanna isumaqarpoq.
- USA-mut isumaqatigiissuteqarpugut, isumaqatigiissutitsinnillu eqquutsitsivugut. Taamaammat nuannerpallaanngitsumik tupaallannarpoq, isumaqatigiissut USA-mit eqquutsinneqanngimmat, Kallas oqarpoq.
Nunat akitsuutinut nutaanut eqqorneqartut arlallit, Trumpip naalakkersuisuisa pinngitsaaliissummik sulisitsisoqartarneranik pisuutitsinerat pillugu tunngavilersuutaat tupigusuutigalugillu tallimanngormat unnukkut isornartorsiorpaat.
Ilaatigut Norgemi, Australiami Brasiliamilu.
Reuters naapertorlugu, akitsuutit nutaat akitsuutinut atuutsinneqarallartunut tallimanngornerup ullaavani atorunnaartunut taartaanngitsut, Trumpip naalakkersuisuini qaffasissumi atorfilittaq sisamanngornermi unnukkut oqarpoq.
Akitsuusersuineq 1974-imi niuernermut inatsimmi paragraf 301-imik taaneqartumut innersuussutaapput.
Inatsit naapertorlugu USA-p naalakkersuisui nunanit allanit nioqqutissat eqqunngitsunik niuerfiusutut nalilerneqarpata akitsuusiisinnaapput.
USA-mut nioqqutissanik pinngitsaaliilluni sulisitsinermit suliarineqarsimasut eqqunneqarnissaat nunanit allanit sakkortunerusumik inerteqqutigineqartut, atorfilittaq oqarpoq. USA-milu malittarisassat nunanut allanut sanilliullugu sakkortunerusumik malitseqarsinnaasut, aamma nunat allat suliffeqarfiutaat USA-mi suliffeqarfinnut naleqqutinngitsumik unammillernartuutikkai, taanna oqarpoq.
RITZAU