Avataarsuata ujaraa nunatsinnukaateqqinneqassasoq
Kultureqarnermut Naalakkersuisoq, Nivi Olsen (D), danskit ministeriannik isumaqatigiissuteqarpoq. Ujaqqap Agpaliliup Kalaallit Nunaanni sumukaanneqarnissaa suli aalajangerneqanngilaq. Angallanneqarneranut aningaasartuutit Danmarkimit akilerneqassapput.
Danmarkimi ilisimatusarnermut, ilinniartitaanermut digitaliseeriinermullu ministeri aamma Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Timersornermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq.
Assi: Naalakkersuisut / Kresten Lennert.
Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Timersornermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq, Nivi Olsen (D), aggustip naaneranit maannamut Danmarkimi angalavoq. Angalanermini avataarsuata ujaraata, Agpaliliup Kalaallit Nunaannukaateqqinneqarnissaa qulakkeerpaa.
Taassumami Danmarkip ilisimatusarnermut, ilinniartitaanermut digitaliseeriinermullu ministeria, Christina Egelund (M), tamatuminnga isumaqatigiissuteqarfigigaa, Naalakkersuisut tusagassiorfinnut nalunaarput.
- Agpalilik Kalaallit Nunaannittussaavoq. Taamaattumik nuannaarutigaara politikkikkut isumaqatigiissutigineqarmat ullorissap anaa angerlaqqissasoq.
- Tamanna Kalaallit Nunaannut kulturikkut oqaluttuarisaanikkullu pingaaruteqartorujussuuvoq, maannakkullu inatsisitigut allaffissornikkullu suliassat naammassineqarnissaat anguniarlugu suliaq ingerlateqqipparput, Nivi Olsen tusagassiorfinnut nalunaarummi allappoq.
Naalakkersuisoqarfik Sermitsiamut ilisimatitsivoq Agpaliliup sumunnaanneqarnissaa suli aalajangerneqanngitsoq. Naalakkersuisup Inatsisartunut ilaasortat tamanna pillugu isumasioqqaarusukkai, naalakkersuisoqarfimmit akissutigineqarpoq. Avataarsuata ujaraata Kalaallit Nunaannukaateqqinneqarnissaa Danmarkip akilissagaa, tassanngaanniit aamma nalunaarput.
1963-imi nassaaq
Avataarsuup ujaraa Avanersuarmi, Appalilimmi 1963-imi nassaarineqarpoq. Ujarak 20 tonsitut oqimaatsigaaq. Taanna 1967-imi Danmarkimukaanneqarpoq. Danmarkimi pinngortitaq pillugu katersugaasiviup, Statens Naturhistoriske Museum-ip, silataani maanna takussaavoq.
- Utertitsinissamut atatillugu katersugaasiviit marluk, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu aamma Statens Naturhistoriske Museum, akornanni immikkut ilisimasatigut, inatsisitigut allaffissornikkullu sulineq aallartisarneqalereerpoq, Naalakkersuisoqarfik allappoq.
Tamanna ministerimit nuannaarutaavoq.
- Upperiuarnikuuara ataatsimoorluta pitsaasumik aaqqiissuteqarsinnaassasugut, Agpalilik Kalaallit Nunaannut utertinneqarsinnaaniassammat. Naapertuilluarlunilu pissusissamisoortumik kissaatigineqarpoq kalaallit nammineq nunaanni ullorisissap anaa nunaminni misigisinnaassagaat takusinnaassallugulu. Danmarkip tungaanit Agpaliliup sivisuumik kingullermillu angalanissaata naammassineqarnissaa anguniarlugu ilungersorluta sulissutigissavarput, Christina Egelund tusagassiorfinnut nalunaarummi allappoq.
Inatsisartuni qinikkat Naalakkersuisullu ujaqqap utertinneqarnissaanut suliniartoqassasoq siornatigut isummereerput.