Oqaatsit taakku arlaleriarlunga allassimavakka, imaaliarsaalerninnilu uteqqinnissaannut piffissaasoralugu.
Nunanit Avannarlernit, EU-mit Canadamillu soqutigineqarnerput tigulluassavarput, anguniakkannullu tigussaasunngorlugit. Nunat Avannarliit EU-lu ilinniartitaanermut, peqqissutsimut nutaaliornermullu tunngatillugu pitsaasuupput, soqutiginninnerallu ataqqinninnermiit aallaaveqarluni. Taamaattumik EU aamma Nunat Avannarliit suleqatigilluareerpavut.
Oqaatsit taakku arlaleriarlunga allassimavakka, imaaliarsaalerninnilu uteqqinnissaannut piffissaasoralugu.
Nunanit Avannarlernit, EU-mit Canadamillu soqutigineqarnerput tigulluassavarput, anguniakkannullu tigussaasunngorlugit. Nunat Avannarliit EU-lu ilinniartitaanermut, peqqissutsimut nutaaliornermullu tunngatillugu pitsaasuupput, soqutiginninnerallu ataqqinninnermiit aallaaveqarluni. Taamaattumik EU aamma Nunat Avannarliit suleqatigilluareerpavut.
EU Nuummi allaffimmik ammaanikuuvoq, Nunaniit Avannarlerniit aamma taamaasiorput. Ammaanerat kalaallinik inuussutissarsiortunik oqaloqateqarnerulernissaannut sakkussaalluarpoq, tamannalu illuatungeriinnut iluaqutaasinnaalluni.
USA-miilli Kalaallit Nunaata soqutigineqarnera tusagassiuutini sammineqarnerpaavoq. USA-p inuit immikkuullarissut tulleriiaarlugit Kalaallit Nunaannukartittarpai. Naalagaaffimmiit kujallerneersoq guvernøri, Kalaallit Nunaat pillugu ilisimasaqanngilluinnartoq uagutsinnullu ataqqininngilluinnartoq! Maanna tv-kkut saqqumiisartuunikoq tikisittussanngorpaat, taanna sussagami?! Tamanna sioqqullugu præsidentip ernera ingasattajaarnianik ilalerlugu tikisippaat. Sooq taakkua? Sunaana USA-p paasisinnaanngikkaa? Isumaqarnerpat aallartitat taakku nannarigigut? Isumaqarpat Kalaallit Nunaat pillugu ilisimasaqannginnerat uagut nuannaarutigingipput?
USA-p pimoorussinnginnera kinguneqartariaqartoq isumaqarpunga. Kalaallit Nunaanni suliniutit USA-mut attuumassuteqartut tamaasa unitsikkallarneqarnissaat pisortatigoortumik nalunaarutigisariaqarparput. Amerikamiut pimoorussinngitsillugit unitsitsigallaqqanerput attatissavarput.
Kalaallit pisortatigoortumik ”niueqatigiinnissamut ammaneq” pisortatigoortumik oqariartuutigisarpaat. Aap qujanaq, oqariartuulli tamanna erseqqissarneqarluartariaqarpoq, USA-miit paatsuugassaanngitsumik. Aap, “niuernissamut ammavugut”, kisianni kalaallit piumasaqaataat malillugit. Inunnit assigiinngitsunit imaluunniit uagutsinnik ajunngitsumik kissaassinerannik oqalunnerit torrallaanertut isiginngilavut. USA-p pinngortitami pisuussutit ujartorpai, taakkualu pissarsiarinissaat ilungersuutigissallugu. Amerikamiut sakkutooqarfiinik nutaanik ammaanissamik oqaluttoqartillugu, taava sumiiffimmi pisuussutit atorluarnissaat anguniarneqartarpoq.
USA-p peqqinnissaqarfipput isornartorsiorpaa. Isornartorsiuineq aamma equngavoq. Siullertut Amerikamiut peqqinnissaqarfiat USA-mi innuttaasunut tamanut atuutinngilaq. USA-mi atornerluinermik ajornartorsiutit Kalaallit Nunaanni ajornartorsiutinit annertunerujussuupput. Alaskami Inuit naggueqativut nunatsinni innuttaasunut sanilliullugu qanoq pitsaatigisunik peqqinnissaqarfik eqqarsaatigalugu qanoq periarfissaqartinneqarnersut imminut aperigit. Sanillersuinerup taassuma sammineqarnissaa USA-miit kissaatigineqarunanngilaq.
USA Nuummi sinniisoqarfimmik ammaavoq. Ulluinnarni atorfilittat aqqutigalugit attaveqarsinnaalerneq ajortuunngilaq. Sinniisoqarfilli præsidenti assigalugu eqqunngitsumik paasissutissiisarniarpat matuunnariarlugu angerlarniarlik.
Sinniisoqarfik ilinniarsimasunik kalaallit inooriaasiannik ataqqinninnissamik paasisimasalinnik inuttaqassasoq neriuutigaara. Oqaloqatigiinnermik ingerlatsisinnaasut, tamanullu iluaqutaasinnaasumik angusaqarniartoqartassasoq.
USA allamik ukiut marluk affarlu qaangiuppata præsidenteqalertussaavoq. Kalaallit tungaanniit nukiginnartumik pisoqanngilaq, præsidentip tulliata taassumalu naalakkersuisuisa ivertinneqarnissaannut USA unitsikkallarniartigut.