Jens Napãtôk’,
Naleraq, Avannaata Kommuniani borgmesterip tullia siulleq
Inatsisartunilu ilaasortaq, marsip naalernerani kommunalbestyrelsip
ataatsimiinnerani siunnersuuteqarpoq, kommunimi eqqagassalerinermut
pilersaarusiap piffissami 2023-mit 2035-mut atuuttup pitsaanerusumik
naammassineqarnissaanut piaartumik suliniuteqartoqassasoq.
Avannaata
Kommunia kommunini tallimaasuni kisiartaalluni eqqagassalerinermik
ingerlatseqatigiiffimmut ESANI A/S-imut ilaanngilaq.
Jens Napãtôk’,
Naleraq, Avannaata Kommuniani borgmesterip tullia siulleq
Inatsisartunilu ilaasortaq, marsip naalernerani kommunalbestyrelsip
ataatsimiinnerani siunnersuuteqarpoq, kommunimi eqqagassalerinermut
pilersaarusiap piffissami 2023-mit 2035-mut atuuttup pitsaanerusumik
naammassineqarnissaanut piaartumik suliniuteqartoqassasoq.
Avannaata
Kommunia kommunini tallimaasuni kisiartaalluni eqqagassalerinermik
ingerlatseqatigiiffimmut ESANI A/S-imut ilaanngilaq.
Siunnersuuteqartup
oqaatigaa, siunnersuummi aallaavigineqartut tassaasut kommunimi
illoqarfinni nunaqarfinnilu eqqakkanik isumaginninnermi
ilungersunartut arlallit, ilaatigut maskiinat
aserfallatsaalineqartannginnerat, maskiinanut taartissat
amigaataanerat, eqqakkat naleqqutinngitsumik poortorneqartarnerat
tamakkununngalu inissiiviit naleqqutinngitsut kiisalu
assartornissaannut periarfissat amigartut. Pitsanngorsaanissamut
periarfissat eqqagassalerinermut pilersaarummut ilanngunneqassasut
kommunalbestyrelsip akuersissutigaa, aamma ukiup ingerlanerani
eqqakkanik isumaginninnermik isumasioqatigiissitsisoqassasoq
aalajangerneqarpoq.
Avannaata
Kommuniani ilungersunartut
ESANI-p
pisortaata Frank Rasmussenip siornatigut Sermitsiamut oqaatigaa,
Avannaata Kommunia eqqakkanik isumannaatsumik ingerlatsinissaminut
ilungersunartunik unammilligassaqartorujussuusoq, tassami kommuni
eqqagassalerinermut ingerlatseqatigiiffimmut ilanngimmat.
Taamaattumik kommunip ataatsimoortumik suleqatigiiffimmut
ilannguteqqinnissaa kissaatigaa. Avannaata Kommuniali ESANI-mut,
illoqarfinni nunaqarfinnilu eqqakkat pisariaqartitsineq naapertorlugu
umiarsuaq assartuut atorlugu aaneqartarnissaannik
isumaqatigiissuteqarsimalluni.
Avannaata
Kommuniani eqqagassalerinermut pilersaarummi ilaatigut eqqagassat
assartorneqartarnerat, atortorissaarutinik pilersitsinissat,
atortunik nutarterinissaq maskiinanillu atortussanik pisinissaq
sammineqarput. Jens Napãtûp erseqqissarpaa, eqqakkanik
isumaginninnermi ingerlatsinermut ajornartorsiutit maanna atuuttut
piaartumik iliuuseqarfigineqarnissaat pisariaqartinneqartoq.
Aaqqiissutissatut
periarfissat
Avannaata
Kommunia eqqakkanik suliaqarnermini maskiinat atortullu allat
taartissaasa piareersimatinneqarnissaannut akisussaasuusariaqartoq,
Jens Napãtôk’ isumaqarpoq.
- Eqqakkat
poortorneqartarnerat unitsikkallarneqartuaannarpoq, kommunilu
eqqakkanik pitsaanerusumik isumaginninnissamut
aaqqiissutissarsiussaaq. Aaqqiissutissanik aamma
nassaarniartoqartariaqarpoq, soorlu inoqarfinni annerusuni
minnerusunilu toqqorsivissanik piaarnerpaamik
pilersitsisoqartariaqarluni.
-
Kommunitsinni isorartoqisumi assartuinissamut pitsaanerusumik
periarfissaqalertariaqarpoq, Ilulissanilu akuerineqarsimasumik
ikuallaavimmik pilersitsisoqartariaqarluni. Kiisalu illoqarfinni
Qaanaami, Upernavimmi Uummannamilu sumiiffimmut naleqquttunik
ikuallaaviliortoqarnissaa anguniarneqartariaqarput, oqarpoq.
Kommunip
eqqagassalerinermut pilersaarutaanut atatillugu, pissutsit
taaneqartut arlallit sulissutigineqalereersut Avannaata Kommunia
aamma nalunaarpoq.
Atugassarititaasunut
malinnaalluni
Eqqagassalerinermut
pilersaarutip aningaasalersorneqarneranut missingersuutit
atuutilersinneqarneranni misilittakkat aallaavigalugit
nutarterneqartariaqartut, Avannaata Kommunia naliliivoq. Aammali
erseqqissarneqarluni eqqagassalerineq pillugu pilersaarummi
najoqqutassiat pingaarnerit naleqqunnersut nunalu tamakkerlugu
eqqagassalerinermut sinaakkutissat iluanniinnersut
nalilersorneqartassalluni.
-
Pilersaarummi tunngavigineqarluni inoqarfinni mikinerusuni eqqakkat
puussiarsuarnut poortoriarlugit aaneqarnissaasa tungaanut
toqqortarineqartarnissaat, inoqarfinnili annerni eqqakkat
ikuallaavimmut akuerineqartumut nassiunneqannginneranni
naqittaanneqarlutik poortorneqartassallutik. Atuutilersinnissaannut
pisariaqartinneqarlutik attaveqaasersuutinik piorsaanissaq,
tamatumunnga ilanngullugit sulinermi atugassarititaasut pitsaanerusut
inoqarfiillu ilaanni aqqusernit talittarfiillu
pitsanngorsarneqarnissaat.
- Kommunimi
ingerlatsivik sumiiffinni ajornartorsiuteqarnerpaani
suliniuteqarsimavoq, aaqqiissutissallu piviusut pillugit
najugaqarfiit mikinerit qanimut suleqatigineqarlutik. Misilittakkat
takutippaat najukkami innuttaasut peqataanerat angusaqarluarnissamut
pingaaruteqarluinnartoq, soorlu Saqqamit saviminernik igitassanik
assartuineq iluatsilluarsimasoq, Avannaata Kommunia nalunaarpoq.
Kommuni
ingerlatsinermik ataqatigiissaarisumik atorfinitsitsisimavoq,
taassumalu sulisut eqqakkanik ulorianartunik qanoq
passussisarnissaannik aamma maskiinat biilillu qanoq atornissaannik
aserfallatsaalineqarnissaannillu ilinniartittarlugit.
Upernavimmi
eqqakkanik tigooraaviliornissaq
Avannaata
Kommunia Upernavimmi qeqertami Saffiorfimmi eqqakkanik tigooraavimmik
nutaamik pilersitsinissamik pilersaaruteqarpoq. Tamatumani
suliarineqassallutik Saffiorfimmut sapusiornikkut aqqusinniornissaq
aamma umiarsuarnut talittarfiliornissaq.
Upernavimmi qeqertami Saffiorfimmi eqqakkanik tigooraaviliornissaq pilersaarutaavoq. Tamatumani Saffiorfimmut sapusiornikkut aqqusinniornissaq aamma umiarsuarnut talittarfiliornissaq suliarineqassallutik. Suliassaq teknikikkut atortunut attaveqaasersuutinullu pilersaarutitut nutaatut saqqummiunneqarpoq.
Assi: Avannaata Kommunia.
Eqqakkat
siunissami najukkami ikuallanneqartarunnaarnissaat, taarsiulluguli
poortorneqariarlutik allami ikuallatassanngorlugit
assartorneqartarnissaat siunertaavoq. Aammattaaq Upernavimmi maanna
eqqaavissuup peerneqarnissaa kissaatigineqarpoq. Siunnersuut maajip
22-ata tungaanut tamanut tusarniaassutigineqarpoq.
EQQAGASSALERINEQ
Eqqakkanut
tunngatillugu Naalakkersuisut kommunillu suleqatigiipput, kommunillu
eqqakkanik isumaginninnermut eqqakkallu ikuallanneqartarnissaannut
akisussaanerpaallutik. Naalakkersuisut inatsisitigut
tunngavissaqarluarnissamut akisussaasuusut aamma kommunit qanimut
suleqatigalugit eqqagassalerinerup ineriartortinneqarnissaanut
peqataasussatut aalajangersimasut, piffissami 2020-mit 2031-mut
eqqagassalerineq pillugu pilersaarusiorsimapput, ilaatigut
siunertaralugu eqqagassalerinermik ingerlatsinerup
ineriartortitsinerullu ataqatigiissaarneqarnissaat, tamatumani
avatangiisinut peqqissutsimullu tunngasut qitiutinneqarlutik.
Najoqqutaq:
Naalakkersuisut
Canadami
ikuallaaviit
Kommunalbestyrelsimi
teknikimut ataatsimiititaliaq borgmesterillu allaffeqarfianeersut Canadami Issittormiut Unammiuaarneranni peqataapput, tassungalu
atatillugu angalasut Canadami ikuallaaviit atorneqartut takuniarpaat.
Tamatumani
paasineqarluni ikuallaaviit Eco Waste-meersut, tassa suliffeqarfimmit
Canadameersumit ilaatigut eqqakkanik piujuartitsisumik aqutsinermik
pingaartitsisumeersut Canadami Alaskamilu nunaqarfinni illoqarfinnilu
minnerni atorluarneqalereersimasut.
Kommunalbestyrelsi
ilisimatinneqarpoq ikuallaaviit taakkua inoqarfinnut mikinerusunut
avinngarusimanerusuniittunullu tulluartuusut, aamma pisariunngitsumik
atorneqarsinnaasut.
Ikuallaaviit
taamaattut Nunatsinni atorneqarsinnaanersut misissorneqartariaqartut,
angalaqatigiit isumaqatigiissutigaat. Taamaattumik Teknikimut
ataatsimiititaliamit innersuussutigineqarluni eqqakkanik aqutsineq
pillugu oqaloqatigiilluni ataatsimiititsisoqarnissaa, tamatumani
siunertaralugu Eco Waste-meersumik qaaqqusisoqassasoq ikuallaaviit
pillugit paasissutissiiartortumik.
Nunatsinni
eqqakkanik isumaginninneq nuna tamakkerlugu eqqakkanik
isumaginninnermut pilersaarummit aqunneqarpoq, tassanilu ilaatigut
piumasarineqarluni EU-p ikuallaasoqartarnissaanut peqqussutaa
naapertorlugu eqqakkanik ikuallaaviit mingutsitsinnginnissamut
piumasaqaatinik naammassinnittassasut. Avatangiisinut peqqissutsimut
ajoqutaasunik mingutsitsinerup annikinnerpaaffissaanut appartinnissaa
siunertaavoq.
Taamaattumik
nuna tamakkerlugu ataatsimoorluni eqqagassalerinermik
aaqqiissutissamik suliaqartoqarpoq, tassani eqqakkat
ikuallanneqarsinnaasut annertusiartuinnartumik katersorneqartarput
ikuallaavinnilu akuerisaasuni ikuallaanneqartarlutik, ilaatigut
Sisimiuni.
Frank
Rasmussen isumaqarpoq ikuallaaviit pisoqqat nutaajunerusullu
nutarternissaannut akuersissutinik pissarsiniarneq
ajornakusoorsinnaassasoq, ikuallaavinnut piumasaqaatit sukannernerat
pissutigalugu.