Gitte sikivoq mannillu tigullugu. Ukiup taamaalinerani nuannarinerpaasaraa:
pinngortitami mannissartarneq.
Niviarsiaraavoq suli meeqqerivimmiittoq, aanakkunili
peqatigalugit ungasissumut pisunneq, tupermiinneq eqalunnillu pilineq
sungiutereerpaa. Ullut ilaanni pinngortitamut pisupput, paarnaqutissarsunnik
naamasinnaallugulu qaqqanik avatangerneqarsimavoq. Gitte pisukatappoq.
Pisukkumajunnaarluni kissumiaqquvoq.
Piumasami pisarnera sungiusimavaa. Arlaataluunniillu
tigummiarumanngimmani sanguvoq malugineqaranilu allamut aallarluni.
Sivitsortumi isumaalullutik ujareerlugu nassaarivaat, puisi mikialersoq
nassaarisimasani misissuiataaraa.
Tassa Gitte taamaattuuvoq. Piumassuseqarluarneq
ilaatigooriarluni uteriinninnguuttartoq.
Taamani Gittep qimusserneq pissanganartutut isigigallarmagu.
Assi: Nammineq pigisaq
Soorlu sapaatip-akunnerata naanerani ullaaralaakkut
igalaamut pilluni qimussinik aallarartunik isiginnaaraangami.
Tassaniilluni aamma nammineq taamaaliussalluni
aalajangerpoq. Aatani aperaa itigarlunili. Apereqqaarnermini. Taassaanngitsunik
apereqattaarnermi kingorna angani qimusseqatigisinnaanngorpaa. Qanoq
qiianartigiumaarnera ullulluunniit annersaa qimussissanerlutik naluaa.
Kiisamilu angerlamut apuukkamik qiiasorujussuuvoq, aatanilu qimussernissamik
apereqqinngisaannarlugu.
Piumassuseq – uteriissuseq – inuuneranut ilaajuarput,
taannalu siuariartuutigaa. Taanna atorlugu sivisuumik ilinniarpoq,
ph.d.-nngorniummik allalluni kingornalu nunatsinni ilisimatusarfituami,
Ilisimatusarfimmi, rektorinngorluni.
Eqqaamasat siulliit
Gitte Adler Reimer ukiut 57-it matuma siorna, ulloq
apriilip sisamaat 1968-imi Nuummi inunngorpoq. Arnaa Andrea Reimer, Aasiaat
eqqaanni Davisstrædip tungaani qeqertap Saqqarliup kitaaniittumi,
nunaqarfiusimasumi Manermiuneersuuvoq. Ataataa Arnold Frederiksen
Harndrupimeersuuvoq.
- Ataata ruujorilerisuuvoq kitaanilu soorlu
Qasigiannguani, Aasianni, Paamiuni Nuummilu angalasarsimaqisoq, Gitte Adler
Reimer oqaluttuarpoq.
Gitte marlunnik ukiulik angajoqqaavi qimammata
anaananilu Aasiannut nuupput.
- Aanakkuni Evnike aamma Peter Reimerikkuni
najugaqarpugut. Sisamat missaannik ukioqartunga anaana nujalerisutut
ilinnassalluni Danmarkimukarpoq, uangalu Aasianniiginnarpunga, oqaluttuarpoq.
Gitte ataataminit arlalinnik qatannguteqarpoq,
anaanaminillu ataatsimik inoorlaajulluni toqusumik.
- Taamaammat asaneqaqaanga inuuinnarneralu pillugu
meerannaatut asaneqarlungalu pineqarlunga, oqarpoq.
Gittep anguniakkatut aallartitaasa ilaat annertooq tassaavoq Campus Ilimmarfimmik allilerilluni sulineq.
Oscar Scott Carl
Gitte Aasianni meeqqat atuarfianni atualerpoq.
- Aatama suliartuutigaluni atuarfiliaattarpaanga.
Ullaakkut arfineq-marlunoortuaannarpoq, taamaammallu siusinaartuaannarpunga,
taanna oqarpoq.
Taamaammat Gitte meeraanerminni atuarnerup
aallartinnissaa sioqqullugu akunnermi iluitsumi atuarfimmiikkajuttarpoq,
ileqqorlu taanna inersimasunngornermini attappaa.
- Ullumikkut qaqutigorsuaq inortuisarpunga. Aatannit
tamanna pivara. Ilisimatusarfimmi ilinniarnima nalaani atuarnissarput
piffissami kukkusumik taavara, tamatumalu kinguneranik atuaqatikka tamarmik
inortuipput, taanna illarluni oqarpoq.
Gitte inuunermini ukiuni siullerni piniartukkormiutut
sulisartukkormiutullu peroriartorpoq.
Aasianni meeraanera toqqissisimaffiuvoq. Ulluinnaat
pinngortitami mannissarluni, oqaluttuatoqqanik Anngannguujunnguamik
Kaassassumillu sinnassarneqarluni oqaluttuunneqartarluni atorpai.
- Aanakkukka aamma kristumiuupput, taamaammallu
sapaatit tamaasa ullaakkut arfineq-pingasunut naalagiartarpunga unnuillu
tamaasa ataatarpoortarlunga, Gitte Adler Reimer oqaluttuarpoq.
Anngannguujunnguaq Disney-mit taarserneqartoq
Gitte arfineq-marluk missaanni ukioqarluni anaananilu
nujalerisutut ilinniarsimalersoq Nuummut nuupput.
- Aanakkuma ilaquttammalu qimannerat aliasuutigaara,
Aasiannimi ilaquttakkalu arlallit ataatsimoorluta najugaqarpugut.
Sungiulluarsimavakkami, taanna oqaluttuarpoq.
Tassanngaannarlu kisimi, anaanani ataatassanilu Nuummi
Qapiarfiusaami najugaqartussanngorput. Aatani ingiaqatiginagu kisimi
atuariartortussanngorpoq.
Gitte Adler Reimer Ilisimatusarfimmi rektoriunermi nalaani.
Emil Stach
- Anaanama Disney-meersunik atuakkianik qallunaatuunik
unnuit tamaasa atuffattarpaanga, taamaammallu qallunaatut erngerlunga
ilikkarpunga, Gitte Adler Reimer eqqaamasalikkersaarpoq.
Nuup atuarfiani ASK-imi 12. klassip tungaanut
atuarpoq. Nuannerporlimi.
- Qulinik ukioqarlunga illoqarfiup nipilersortartuinut
ilannguppunga, ukiorpassuarnilu nipilersoqataasarlunga. Kunngissaq, maanna
kunngiusoq katimmat nipilersorpugut, taanna oqaluttuarpoq.
- Illoqarfiup nipilersortartuinit ilikkagaqaqaanga.
Nipilersuutinit arlalinnit inuppassuit saavannut nikuillunga nipilersornermut,
taanna oqarpoq.
Gitte ataatsikkut arlalissuanik sammisaqarpoq – tassa
illoqarfiup nipilersortartuisa avataasigut – assammik arsartarpoq, franskisut
ilinniartarpoq assassortarlunilu.
18-inik ukioqarluni meeqqat atuarfiat naammassivaa
biilersinnaanermullu allagartartaarluni. Inersimasut inuunerannut tikilluarit.
Inatsisilerituunngorusuttoq
Meeqqat atuarfiat naammassigamiuk Nuummi
ilinniarnertuunngorniarluni aallartippoq, illoqarfiup oqaluttuarisaanerani
ilinniarnertuunngornianut siullernut ilaalluni. Gitte ataatsimik
siunertaqarpoq: inatsisilerituunngorusuppoq.
- Ilinniarnertuunngoramali naartuvunga, Gitte Adler
Reimer oqarpoq.
Danmarkiliarluni inatsisilerituutut
ilinnianngitsoorpoq. Ajunngilaq. 1989-imi Nivi panissaarivaa. Nivinnguamik
taagorpaa. Gitte taamanikkut 22-nik ukioqarpoq.
Nivi marluk missaanni ukioqartoq Nuummi universitetimi
ilinniarnerminik nangitsivoq. Inatsisilerineq ilinniassallugu takorluugaraa,
taamaammallu Ilisimatusarfimmut qinnuteqarami inuiaqatigiilerinermut
qinnuteqarpoq.
Ilaqutariit illuaraannit isikkivik. Sunngiffimmini nuannarisaasa ilaat, tamaani interneteqanngitsumi asfalteqanngitsumilu pinngortitamiinnini nuannarisaqaa.
Assi: Nammineq pigisaq
- Ilinniarnerulli ingerlanerani kulturi
inuiaqatigiillu oqaluttuarisaanerat nuannareqalugu paasivara. Taannalu
ilinniagassarissavara, taanna oqarpoq.
- Piffissami sivisuumi ilinniarpunga,
peqatigitillugulu arlalinnik meerartaarpunga, Gitte Adler Reimer 1989-imi,
1993-imi 1998-imilu inunngortunik pingasunik meeralik oqaluttuarpoq.
Meeraasa ilaat ataaseq diabeteseqartoq kingorna
paasineqarpoq.
- Mikisuaraasoq paasivarput. Taamanikkullu nappaat
inuiaqatigiit akornanni ’nutaajuvoq’, taamaammallu taamanikkut
ilungersorsimaqaanga, ilaatigut meeqqat innarluutillit pillugit
akerliussutsimik takutitsinissamik aaqqissuisarlunga. Sakkortoqaaq, ullumikkulli
peqqippoq, tamannalu pingaarnersaavoq, Gitte Adler Reimer oqaluttuarpoq.
Arnaq atorfimmi qaffakkiartortoq
Gittep ph.d.-ngorniutini “Slægtskab og køn i
grønlandske bysamfund - følelser af forbundethed” 2011-mi illersorpaa. Kingorna
Kulturimut inuiaqatigiilerinermullu ilinniartitaanermi immikkoortumi
pisortanngorpoq, 2021-mili Kulturimut, Oqaatsinut Oqaluttuarisaanermullu
institutimi pisortatut atorfittaarpoq. Ukiut marluk qaangiummata – 2017-imi –
arnat aappaattut Ilisimatusarfimmi rektoritut pisortatigoortumik
toqqarneqarpoq.
- Anguniagaqaraangama uteriittorujussuusarpunga.
Angussagukku qanorluunniit sivisutiginera soqutigineq ajorpara.
Assersuutigalugu kandidatinngorniutiga ph.d.-ngorniutigalugu ukiuni arlalinni
allappakka, taanna oqarpoq.
Ilinniarnermini sulinerminilu tunniusimanerata,
meeqqami takukulannginnerat kingunerisarpaa.
- Sisamanik ernutaqarpunga, taakkulu
takukulanngilakka. Suliumatuujuvunga. Peroriartorninni aanaa
angerlarsimajuarpoq, aanaatullu taamaattuusimanngilanga, Gitte Adler Reimer
oqaluttuarpoq.
Inuit ilinniagartuut ikippallaartut, inuiaqatigiillu
taakkunannga pisariaqartitsisut isumaqartuarpoq. Taamaammallu sapinngisamik
annertunerpaamik ilapittuinissani sukataarutigaa. Suut tamaasa angertarpai,
oqallitsitsinerit, angalanerit assigisaallu – taamattaarlu rektoritut allaffini
siniffeqassasoq kissaatigisimavaa, suliammi amerlasuut angerlaattarneri
ajornakusoorpallaartarmat. Tamakkuli tamarmik allanngorput. Maannalu suliassani
naammassillugit misigivoq.
- Ilisimatusarfimmi rektoritut ingerlaqqissananga
nammineerlunga toqqarpara. Rektoriuneq nuannersimaqaaq arlalinnik
unammilligassaqarlunilu ineriartorfiusoq. Angorusutakka angullugit
misigisimavunga. Maannalu rektorip nutaap suliaq nangissavaa, taanna oqarpoq.
Naaggaartarneq aamma ajunngilaq
Gitte Adler Reimer ilisimatusarnermut –
nuannareqisaminut – maanna uterpoq.
- Qilanaaqaanga. Ilisimatusarneq
nuannaraara, allaaneq ajorpoq paasiniaasartuulluni, apeqqutit
apeqqutigineqartarput taavalu paasisassarsiortoqarluni. Toqqorsivinnut
pulallunga ilisimatusaqqilernissannut utaqqisinnaanngingajappunga, taanna
oqaluttuarpoq.
Gittep aanami ulua, kingornussani nerisassiornernilu tamani atortakkani tigummigaa.
Oscar Scott Carl
Peqatigisaanillu allat
ilikkartissallugit aallartissaaq. Assersuutigalugu Gitte sapaatit-akunnerani
kingullermi oqallitsitsinermut peqataarusunnersoq aperineqarpoq.
– Ataasinngornermi sianerfigalugit
qujaannarpunga. Sulinermut tunngatillugu killiliisinnaaneq
pikkoriffiginngilara. Sapaatip-akunnerata naanera tamaat qanoq ilillunga
naaggaassanerlunga paasiniarpara. Kiisamili naaggaarama nuannaajallappunga,
naaggaarnerup aamma ajunnginnera paasillugu, taanna oqaluttuarpoq.
Maannalu angerlarsimaffimmini
inimiilluni feeria pisariaqartitani atorluarpaa, inuillu aqqusinermi
oqaloqatiginissaannut piffissaqarpoq. Suni tamani peqataasariaqannginnini
akuerissallugu sungiusarpaa.
- Maanna pilluaqaanga, sunaluunniit
aarleqqutigisariaqanngilara. Uummatikkut kissaammertaarpunga, sunaaffa inuuneq
aamma taamaassinnaasoq, taamaattuarnissaalu neriuutigaara, taanna oqarpoq.
- Sulineq inuuninni aqutsisuuteqqinngisaannassavara, inuuneq taama atussallugu
sivikippallaarpoq. Suut tamarmik pineranni imminut puigorluinnarpunga.
Akisussaaffik ima sakkortutigisumik tiguara, allaat aqqutaani imminut
annaallunga, Gitte Adler Reimer oqaluttuarpoq.
Ullumikkullu suut tamaasa ataasiakkaarlugit
kigaatsumik ingerlanneri iluarisimaarpaa – uini Ortu angerlarsimaqatigalugu,
meeqqatik ernuttatillu peqatigalugit. Naaggaarnissaq sungiusarpaa, ernuttanilu
sukkulluunniit peqatiginissaat anguniarlugu, soorlu meeraagallarami aanani
imminut taamaassimasoq.