Nunatta tamarmi Rasmusia akunnaalliliissaaq

Inuuneq soqutiginaqaaq, erinarsortartoq aggustip 21-anni 75-iliisussaq taama isumaqarpoq.

Rasmus Lyberthip tusarnaartitsisarfimmi pissusilersortarnera immikkorluinnaq ittuuvoq.
Saqqummersinneqarpoq

Rasmus Lyberth, Nunatsinni erinarsortartut tusaamasaanersarigunagaat, Tasiilami nipilersornermik festivalertitsinermi siullermi Ikuma-mi, tusarnaartitsinermi kingorna Odensemut angerlaqqammerpoq.

- Misigisaq nuannersorujussuuvoq. Nunatsinni festivalit kusanarnersaraat. Naak aamma Kitaamiuugaluarlunga angerlaqqittutut misigisimavunga, Rasmus Lyberth oqarpoq.

Rasmus Lyberth, Nunatsinni erinarsortartut tusaamasaanersarigunagaat, Tasiilami nipilersornermik festivalertitsinermi siullermi Ikuma-mi, tusarnaartitsinermi kingorna Odensemut angerlaqqammerpoq.

- Misigisaq nuannersorujussuuvoq. Nunatsinni festivalit kusanarnersaraat. Naak aamma Kitaamiuugaluarlunga angerlaqqittutut misigisimavunga, Rasmus Lyberth oqarpoq.

 - Qilaatersortarneq, kakiortittarneq anersaatoqqanullu tunngasut Tunumi suli atugaapput, uagulli Kitaani ileqqutoqqat puigorsimagunarpavut. Qujanartumik maannakkut uteriartulerput – kulturikkullu kingornussatsinnik aalajangiusimannilluta. Tamakkuli Tunumit uterteqqippavut.

Tasiilamut minnertik Rasmus Lyberthip attortissutigisorujussuuaa.

-       Ilaasut tamarmik erinarsukkakka pilersaarutaanngitsumik erinarsorlutik appippaat. Tamanna killitsinartorujussuuvoq.

Nuummi katersortarfimmi siullermeerluni tusarnaartitsisoq

Ukiut 75-ingajaat matuma siornagut, 1951-imi, Lyberthip kuisinnermut allagartaani allassimanngilaq erinarsortartunngorumaartoq, isiginnaartitsisartunngorumaartoq ukiunilu kingullerni assilialiortunngorumaartoq.

Rasmus Lyberth Maniitsumi inunngorpoq, Nuummilu peroriartorluni, aqqaneq-marlunnillu ukioqarluni Nuummi katersortarfimmi siullerpaamik tusarnaartitsilluni.

- Ilinniartitsisutta Arne Heilmannip, akuersitikkaminga. Taannami inuugami piviusorsiorluartoq aamma nipilersorneq eqqumiitsuliornerlu pillugit ilinniartilluarpaatigut – taamaalillungalu siullerpaamik tusarnaartitsivunga, Rasmus Lyberth oqaluttuarpoq.

Rasmus Lyberthip meeqqat atuarfiat naammassigamiuk timmisartunut mekanikeritut Grønlandsflymi ilinniarpoq kingusinnerusukkullu umiarsuarmi inuttanngorluni.

-       Umiartortunngussasugut ataatatta kissaatigigamiuk. „Umiartortutut nunarsuaq  misigisassarsiorfigisinnaavat peqatigisaanillu inuussutigisinnaallugu”, soorlumi taama oqartoq. Taamaattumik Danmarkimut nuuppunga umiartortunngorlungalu. Europa tamaat imaatigut angallavigaara ilikkagaqaqalungalu. 

Rasmus Finlandimi naapikkaa

Rasmusi angerlarsimaffimmini taamaallaat taaneqartarpoq Ungkaq. Aatsaat Finlandimut angalanermini umiartortup Ungkap Rasmus Lyberth ullumikkut ilisarisimasarput naapippaa.

-       Takorruuitillunga Rasmus Lyberthip ornippaanga erinarsortaleqqullungalu. Taamanimiilli malinnaaqatigiilerpugut. Akuttunngitsumik uterfigisarpaanga siunnersuutinik isumassarsianillu pitsaasunik oqarfigisarlunga. Soorlu Rasmusip ukiorpassuit matuma siornagut oqarfigaanga pujortartarunnaaqqullunga.

-       Taava pujortartarunnaarpunga. Unnuami qanittukkut oqarfigaanga ingerlalluaqigama pujortartaleqqissinnaasunga, pujortartaleqqinngilangali.  

Imerniartarfinni tusarnaartitsisarneq

-       Rasmus Lyberth Københavnimi imerniartarfinni 1969-imi nipilersullattaalerpoq. Sivitsunngitsoq kalaallisut erinarsortartutut, nunaminik erinarsuutiginnittartut ilisimaneqalerpoq. Taamanikkummi tamakkua nuannarineqarluarmata. Tv-kkut aallakaatinneqartartoq Musikalske Venner 1973-imi peqataaffigereerlugu, saamerliuniat nuussuarnik saqqummersitsisarfiannut Demos-imut isumaqatigiissuteqarpoq. Taanna aamma Sume-kkunnik saqqummersitsisarpoq. Taamaalilluni nuussuaq saqqummersitani siulleq, Erningaa, 1974-imi saqqummersippaa.

- Nipilersortarneq taamanikkut politikimut attuumassuteqartorujussuugami, uangalu tamatumunnga tulluanngilluinnarlunga, erinarsukkannimi misigissutsit asanninnerlu pineqartarmata – Kalaallisullu erinarsortarlunga maani inuit ikittuinnaat paasisinnaasaannik, Rasmus Lyberth eqqaamasalersaarpoq. 

- Marianne Jul-illi ukiut tallimat matuma siornagut soraarninngornissami tungaanut uannik  sullissisartup, oqarfigigaminga kalaallisut erinarsortarnissara aalajangiusimaannassagiga pingaaruteqartoq. “Nunarsuarmiut Kalaallit oqaasii aamma tusartariaqarpaat”, oqarpoq.

- Aammami taamaaliortarpunga. Oqaatsinut tunngasut pingaaruteqannginnerugamik, misigissutsimmi pineqartarmata – misigissutsillu nunarsuarmi tamarmi atuummata. Tusarnaartitsigaangama tusarnaartut oqarfigisarpakka sequnngingaannassasut. Oqaatsit erinarsukkakka paasineq ajorpaat, misigissutsilli malugisinnaallugit – tamannalu sunniuteqartarpoq. 

Rasmus Lyberth erinarsortarnermini nipilersortartorpassuarnik peqateqartarpoq, ilaatigut agiartartoq Jane Clark nipilersoqatigisarsimallugu. Taassuma aamma maluginiarsimavaa, Rasmus Lyberthip nipilersortarnera misigissutsinut tunngassuteqarluinnartoq.

 

Rasmus Lyberth aggustip 21-anni 75-inik ukioqassaaq

- Nipilersortartut nalinginnaasumik sungiusaraangatta nipilersoriaaseq  pingaartittorujussuusarparput. Uani G-mol atorneqartariaqarpoq, allallu ilanngullugit. Rasmusili taamaanngilaq. Taassuma nuutit qanoq innersut soqutiginngilai. Timmissatut nipilioqqullunga qinnuigisinnaasarpaanga. Tamanna nuannerluinnarpoq, Jane Clark oqarpoq.

Eqqumiitsuliortoq tamatigoortoq

Rasmus Lyberth eqqumiitsuliornermik assigiinngitsorpassuarnik suliaqartarpoq, guitarerneq erinarsornerlu kisiisa sammineq ajorpai. Tuukkaq Teaterimi isiginnaartitsisartutut 1976-imit 1978-imut ilinniartuuvoq, tamatumalu kingorna filmini soorlu Qaamarngup Uummataani  tv-kkullu nangeqattaartuliami Borgen-imi peqataasarsimalluni. Kingullertigut aamma assilialiornermik qalipaanermik suliaqalersimavoq.

Rasmus Lyberth erruigaangami isumassarsiarpassuaqarpoq.

 - Erruineq nuannarisarigakku. Puuguttat errorneqartillugit tarniga minguiartarpara – taava isumassarsiakka takkussuuttarput. Tamanna uannut tunissutaavoq.

Danmarkimi nunarsuarmilu 1970-ikkunni erinarsortalereerluni, Rasmus Lyberthip nipilersukkani Nunatsinni qanoq isumaqarfigineqarnersut nalornissutigilerpaa.

- Aatsaat 1980-ikkut aallartinneranni Nunatsinni tusarnaartitsisalerama. Taamaalillunga paasivara tusarnaartut erinarsukkakka nalunngikkaat erinarsoqataasinnaallutillu. Tamanna immikkut illuinnarpoq, Danmarkimimi tusarnaartut erinarsoqatigineq ajoraminnga.

 - Nuannersumik aamma misigisaqarpunga. Jørgen Fleischerip erinarsugaa Paninnguaq taamanikkut saqqummerseqqammerakku. Amerlaqisullu isumaqarlutik uanga erinarsuusiarigiga.

- Kalaallisut erinarsukkakka qanganisaanerusut piffissap ilaani suliareqqikkusuppakka. Erinarsukkat nutarterlugit suliareqqillugit nutaamik tusarnaarneqarsinnaasunngorlugit. Erinarsukkammi erinarsoqatigiinnit erinarsorneqanngikkaluarlutik atorneqarsinnaammata. 

- Tamatumani erinarsuusiakka aamma pineqarput. Erinarsukkakka suli tusarnaarneqartartut – Tasiilamiikkama paasivara, tamakkulu suliareqqissinnaavakka.

Nutartertuarneq

Rasmus Lyberthip maanna 75-ileereeraluarluni nutartertuarnissaq pingaartippaa.

- Nutaanik suliaqarunnaaruma unittuussagama. Nutaaliortuanngikkaanni oqaluttartup nuutaanik appissiinnartoqarsinnaavoq. Tamanna nuannerpallaanngilaq. Taamaattumik ukiuni aggersuni nutaanik suliaqaannassaanga. Oqaluttartup nuussui maaniikkunnaarnissannut utaqqisinneqarsinnaapput, Rasmus Lyberth oqarpoq.  

- Nuannersumik inuusimavunga inuillu amerlanersaasa misigisimasaannit misigisaqarnerujussuullunga. Sulili naammatsinngitsutut misigisimagama ingerlaqqinniarpunga – ilaatigut Julie Berthelsen peqatigalugu aappaagu tusarnaartitseqattaarluta angalaniarpugut. 

 

Agiartartup Jane Clarkip Rasmus Lyberth ukiorpassuarni nipilersoqatigisarsimavaa. Tamanna misigisaasarpoq immikkorluinnaq ittoq, oqaluttuarpoq.

- Nutaanik suliaqarunnaaruma unittuussagama. Nutaaliortuanngikkaanni oqaluttartup nuutaanik appissiinnartoqarsinnaavoq. Tamanna nuannerpallaanngilaq. Taamaattumik ukiuni aggersuni nutaanik suliaqaannassaanga. Oqaluttartup nuussui maaniikkunnaarnissannut utaqqisinneqarsinnaapput, Rasmus Lyberth oqarpoq.  Nutarterisarneq Rasmus Lyberthimut pingaaruteqarpoq, maanna 75-inik ukioqaleraluartoq.

Nersornaatisisarnerit 

Rasmus Lyberth erinarsortartutut ullumikkut tusaamasaalluartuuvoq. Danmarkimi aningaasanut inatsimmi 1998-imi ilanngunneqarpoq, tamatumani Naalagaaffiup Eqqumiitsuliornermut Aningaasaateqarfianit inuunini naallugu aningaasanik pisartagaqassalluni. Arlalinnik  legatinnattarpoq, aamma dronning Margrethemit ridderkorset-imik 2000-imi saqqarmiulerneqarluni.

-       Ataqqiniarneqaraangama tamatigut kanngusuutigilaartarpara. Tamannali ataqqinaataasaqaluni -  tulluusimaarutigisaqaaralu.

- Uangaannarli pineqartanngilanga. Aammali Kalaallisut oqaatsit ataqqiniarneqartarlutik – tamannalu eqqaamassallugu pingaaruteqarpoq. Isumaqarpunga ajunngilluinnartuusoq  inuit ilaat oqaatsinik paasisinnaanngisaraluaminnik ataqqinninniartarnerat.

Rasmus Lyberthip maaniikkunnaaruni inuit aliasuutigissagaanni kissaatiginngilaa. 

- Sumiikkaluarumaluunniit ullorissat taakkua isigisaat aamma uanga takusinnaagikka eqqarsaatigisariaqarpaat, Nunatsinni erinarsortartoq tusaamasaalluartoq oqarpoq.    

-       Rasmus Lyberthip ukiuni 75-ini inuunera malunnartinniarlugu arfininngornermi septembarip tallimaanni Julie Berthelsen Aalborgimi Musikkens Husimi tusarnaartitsissaaq, sapaatikkullu septembarip arfernani Københavnimi Det Kongelige Teaterimi eqqumiitsuliortut arlallit isiginnaartitsissapput.

-       Rasmus Lyberthip 75-iliinini malunnartinniarlugu arfininngornermi septembarip tallimaanni Julie Berthelsen peqatigalugu Aalborgimi Musikkens Husimi tusarnaartitsissaaq, sapaatikkullu septembarip arfernanni Københavnimi Det Kongelige Teaterimi erinarsortartut tusaamasat arlallit peqatigalugit angisuumik tusarnaartitsissalluni.  

 

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
ATUISUNNGORIT

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS