Martha Labansen Roskildemi kommuneqarfiup allaffiani sapaatip-akunnerani kingullermi pingasunngornermi pingaarnertut inuttaavoq.
Roskilde Kommunemi Eqqumiitsuliortut Peqatigiiffiata eqqumiitsuliaminik saqqummersitsinissaanut qaaqqusimavaa, Kalaallit Nunaallu pillugu qalipakkat 16-it toqqarneqarluarsimasut pingasunngornermi saqqummersinneqarput.
Martha Labansen Roskildemi kommuneqarfiup allaffiani sapaatip-akunnerani kingullermi pingasunngornermi pingaarnertut inuttaavoq.
Roskilde Kommunemi Eqqumiitsuliortut Peqatigiiffiata eqqumiitsuliaminik saqqummersitsinissaanut qaaqqusimavaa, Kalaallit Nunaallu pillugu qalipakkat 16-it toqqarneqarluarsimasut pingasunngornermi saqqummersinneqarput.
Saqqummersitsinermi Roskildep Nanortaliullu ukiuni 60-ini ikinngutigiinnerat malunnartinneqarpoq.
Eqqumiitsuliortut peqatigiiffiat 2012-imi pilersinneqaramili eqqumiitsuliortumik kalaallimik siullerpaamik qaaqqusivoq.
Martha Labansenip maniguuttup eqqumiitsuliortutut taaneqarnini akuersaarpallaanngilaa.
Pingaarnerpaamik imminut kalaaliusutut atorfilittullu, Kalaallit Nunaata nutaaliaasumik ineriartorneranut assigiinngitsorpassuartigut sunniuteqarluarsimasutut, isigivoq.
Eqqumiitsuliortutut taaneqarnini sungiusimanngilluinnarpaa. Eqqumiitsuliortuusorinngilaq, inuilli assiminik isiginnaartut nuannarisaqartullu, kiisalu Roskildemi eqqumiitsuliortut peqatigiiffiat taama isumaqarput.
Qalipakkat oqaluttuassartallit
Martha Labansen piniarnermik nuannarisaqarpoq. Uani qeqertat Nuup avataaniittut appanniartarfigisimasai takuneqarsinnaapput. Qalipaatit ersarissut pinngortitamik isiginnittaasianut ersiutaapput.
Assi: Poul Krarup
Qalipakkat maanna oktobarip naanerata tungaanut saqqummersinneqartut Kalaallit Nunaanni pinngortitaq, Martha Labansenimut immikkut pingaaruteqartoq, pillugu qalipagaapput.
Tamanna Martha Labansen allaanerusumik sungiusimanngisatsinnik ersersitsivoq. Pinngortitamik nuannarinninneranik Kalaallillu Nunaanni pinngortitami inuunermik takutitsipput.
Nunap assingi Martha Labansenip nammineq ilusilersorlugillu qalipaasersorpai. Nammineq takunnitaasini isummanilu malillugu pingaartuusorisani ersersinniarlugit qalipaatit ersarissut atussallugit nuannarisuuaa.
Saqqummersitsinermik ammaanersiornermi Danmarkip Kalaallit Nunaatalu attaveqatigiinnerat eqqartorpaa, soqutiginnittullu assinik tamanik takuniaatillugit oqaluttuarfigai.
Taamaammat assit tamarmik namminerminut tunngasunik oqaluttuartaqarput.
Imminut pilluni oqaluttuarlunilu Kalaallit Nunaanni sumiiffinnilu inuiaqatigiit ineriartornerannut sunniuteqarluarsimanini tamaasa pillugit oqaluttuarpoq.
Qalipakkat tallimat tunigai
Sumiiffinni qalipakkamini misigisani oqaluttuarai. Piniarnermi misigisat, eqalunniarnerit ukiumullu pissamaatissanik katersuiffisartakkani oqaluttuarai.
Nuup eqqaani qeqertat, appanniarfigisarsimasani qalipakkani marlussunni takutippai.
Aammattaaq saffiugassat aatsitassallu qalipassimavai. Maarmorilimmi Inngili Qernertoq matumani takuneqarsinnaavoq.
Assi: Poul Krarup
Kalaallit Nunaanni pinngortitaq pillugu misigissutsikkut killitsinnartumik oqaluttuassarpassuaqarpoq, tamannalu taassumunnga pingaaruteqangaartoq peqataasut malugisinnaavaat. Kalaallit Nunaanni pinngortitaq pillugu apeqquterpassuaqarput, aamma pinngortitami Danmarkimit allaanerulluinnartumi simol pisaqartoqarsinnaanera alapernaaffigaat.
Soqutigineqarluarlunilu qalipagai nuannarineqartorujussuupput, taamaammallu qalipagai pisiarineqartarput.
Saqqummersitsinermik ammaanersiornemri qalipakkat tallimat tunivai.