Mette F.-ip spiralilersuisimaneq pillugu suliami saammaasseqatigiinnissamik ataatsimiititaliaq isumassarsiatsialaasoq oqaatigaa
Ministeriunerup Mette Frederiksenip (S) spiralilersuisimaneq pillugu nalunaarusiat marluk maanna “soqutiginningaarluni” atuassavai.
Ministeriuneq Mette Frederiksen (S) 2025-mi septembarimi Nuummi aaqqissuussinermi spiralilersuisimaneq pillugu pisortatigoortumik utoqqatserpoq. (Toqqorsivimmit assi).
Assi: Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix
Ministeriuneq Mette Frederiksen (Soc) spiralilersuisimaneq pillugu nalunaarusiat qallunaat naalakkersuisuisa „soqutiginningaarlutik atuassagaat“ allakkatigut nalunaarummi oqarpoq.
Nalunaarusiat taakku marluk tallimanngornermi ualikkut Naalakkersuisut saqqummiuppaat.
- Politikkikkut suliat Naalakkersuisut peqatigalugit ingerlatissavagut. Ataatsimoorluta aqqummik eqqortumik nassaarnissarput uannut pingaarnerpaavoq, Mette Frederiksen nalunaarummi oqarpoq.
Kalaallit Nunaanni naalakkersuisut siulittaasuata Jens-Frederik Nielsenip Kalaallit Nunaata Danmarkillu suleqatigiinneratigut saammaasseqatigiinnissamik ataatsimiititaliarsuaqalernissaa tallimanngormat tusagassiortunik katersortitsinermi siunnersuutigigaa maluginiarpaa.
- Tamanna isumassarsiatsialaasoraara. Saammaateqatigiinnissamut ataatsimiititaliarsuaq tunngavigalugu oqaluttuarisaanitsinni taartuusimasoq eqqarsaatigeqqissaarsinnaallugulu isornartorsiorsinnaavarput, anniaateqartitsisimasinnaaneralu nassuerutigisinnaavarput, Mette Frederiksen oqarpoq.
Ataatsimiititaliarsuaq taamaattoq „qanga pisimasut taartut pillugit paasisaqarfigineqarsinnaasoq taamaalillunilu saammaannartitaanissamut aqqut takutissinnaagaa“ aamma isumaqarpoq.
Nalunaarusiani taakkunani marlunni, ilisimatuunit nunanit tamalaaneersunit danskiniillu suliarineqartuni spiralilersuinemri inuiannik nungusaasoqarsimanersoq ilaatigut misissorneqarpoq.
Spiralilersuisimaneq pillugu suliaq niviarsiaqqanut arnanullu tunngavoq, taakkua ilisimanagu akuersinatillu 1960-imiit 1991-imut Danmarkimi naalagaaffimmit spiralilerneqarsimapput. Periuseq taanna Kalaallit Nunaata peqqinnissaqarfik 1992-imi tigoreeraa piffissap ilaani ingerlatiinnarneqarpoq.
1970-ip naalernerani kalaallit arnat ikinnerpaamik 4070-it spiralimik taama ittumik atortulerneqarsimasut 2025-mi misissuinerup takutippaa.
Inuiannik nungusaasoqarsimanngitsoq nalunaarusiat ilaanni allassimavoq, aappaanilu „inuiannik nungusaasoqarsimanersoq apeqqutip inaarutaasumik aalajangiiffiginissaa suli ajornakusoortoq, taamaallaallu eqqartuussivimmit uppernarsaatinik tamanik katersinissamut misissueqqissaarnissamullu oqartussaassuseqartumit piginnaassuseqartumillu aalajangiiffigineqarsinnaasoq“ allassimavoq.
Tamanna naalakkersuisut nalilersussanngikkaat Jens-Frederik Nielsen tusagassiortunik katersortitsinermi oqarpoq.
Ministeriuneq Mette Frederiksen (S) aamma Kalaallit Nunaanni naalakkersuisut siulittaasuat Jens-Frederik Nielsen 2025-mi Danmarki Kalaallit Nunaallu sinnerlugit utoqqatserput.
Folketingip kalaallit arnat eqqugaasut 300.000 koruuninik taarsiiffigineqarnissaat sisamanngormat akueraa.
- Utoqqatserneq taarsiissuteqarnerlu annernartumik naapertuilluanngitsumillu niviarsiaqqanut arnanullu kalaallit atugaannut taartaasinnaanngitsoq nalunngilara, Mette Frederiksen nalunaarummi aamma oqarpoq.
RITZAU