Nunatsinni
aalisarnermik ingerlatsisut
namminersortut annersaat Polar Seafood Greenland aamma
kilisaataatileqatigiiffik mikisoq
Sigguk, Polar Seafoodip
piginneqataaffigisaa,
Kitaani sinerissamut qanittumi
ukiumoortumik aappaagu
qaleralittassiissutissanik
pilernguttoqarnerani ajorsarput,
taamaattorli Namminersorlutik
Oqartussat ingerlatseqatigiiffiutaat
annerpaaq Royal Greenland aamma Royal
Greenlandimit ilaannakuusumik pigineqartoq Qaleralik aappaagu
pisassarpassuaqalerput.
Royal
Greenlandimut pisassiissutigineqartut 5.250 tonsiupput aamma
Qaleralimmut pisassiissutigineqartut 4.950 tonsiullutik. Polar
Seafoodili aamma Sigguk pisassinneqanngillat.
Nunatsinni
aalisarnermik ingerlatsisut
namminersortut annersaat Polar Seafood Greenland aamma
kilisaataatileqatigiiffik mikisoq
Sigguk, Polar Seafoodip
piginneqataaffigisaa,
Kitaani sinerissamut qanittumi
ukiumoortumik aappaagu
qaleralittassiissutissanik
pilernguttoqarnerani ajorsarput,
taamaattorli Namminersorlutik
Oqartussat ingerlatseqatigiiffiutaat
annerpaaq Royal Greenland aamma Royal
Greenlandimit ilaannakuusumik pigineqartoq Qaleralik aappaagu
pisassarpassuaqalerput.
SERMITSIAQ ISUMAQARPOQ
Sermitsiami allaaserisaq pingaarnerutitaq.
Royal
Greenlandimut pisassiissutigineqartut 5.250 tonsiupput aamma
Qaleralimmut pisassiissutigineqartut 4.950 tonsiullutik. Polar
Seafoodili aamma Sigguk pisassinneqanngillat.
Sigguup
pisortaata
Frans Heilmannip
Naalakkersuisut suliamik ingerlatsinerat aviisimi ullumi
saqqummersumi
sakkortuumik isornartorsiorpaa. Taanna isumaqarpoq Naalakkersuisut
Royal Greenland aamma Qaleralik salliutikkaat,
Polar Seafood aamma Sigguk
tunulliunneqarlutik. Tamanna
ilumoornerarsinnaavarput.
Naalakkersuisut
aviisip saqqummernissaa sioqqullugu tamanut ammasumik
oqaaseqarfiginngilaat.
Imaassinnaavoq Jens-Frederik Nielsen, ukioq manna apriilimiilli
Naalakkersuisuni siulittaasuusoq, akuliuttariaqartoq
innuttaasunullu nassuiaammik saqqummiussisariaqarluni, ilaatigut
Royal Greenlandip aamma Qaleraliup sooq
salliutinneqarnerat nassuiarlugu.
Inatsisartuni
siorna
apriilimi aalisarnermut inatsisissaq pillugu oqallinnermi
Jens-Frederik Nielsenip (taamanikkut
illuatungiliuttuusup)
erseqqissumik oqaatigaa, partiimi aalisarnermik ingerlatsisut
assigiinngisinneqarnerat
akuersaarsinnaanngikkaa,
aamma Naalakkersuisut siunnersuutigisaattut Royal Greenlandip
immikkut pineqarnissaa akuerineqarsinnaanngitsoq. Maannali
tassa
taamaaliorpoq Royal Greenlandilu
pitsaanerusumik atugassaqartilerlugu.
Demokraatit
qinigaaffimmi kingullermi aningaasaqarnermut politikimut
tunngatillugu namminersortunik
illersuipput,
aamma Royal Greenlandip immikkut inissisimaneranik
isornartorsiuisartut malunnaateqarnerpaat ilagaat, isumaqaramik
tamanna inuussutissarsiornerup kiffaanngissuseqartup
ineriartorneranut akornutaassasoq. Partiip inuussutissarsiornermi
unammilleqatigiinneq tapersersorpaa, nutaaliortoqarnissaanik,
sunniuteqarluarnerulernissamik namminersortunullu periarfissanik
amerlanerusunik pilersitsiumaarmat. Aamma isumaqarput inuiaqatigiinni
politikikkut
ingerlatsineq
aamma inuussutissarsiornikkut
ingerlatsineq
avissaartinneqartariaqartut,
Namminersorlutillu Oqartussat sinaakkutinik pilersitsisinnaatillugit,
namminnerli
suliffeqarfinnik ingerlatsinatik.
Taakkua
Royal Greenlandip immikkut inissisimanera
naalagaaffiup
kisermaassilluni oqartussaaneranut pisoqaavallaartumut, Nunattalu
aningaasaqarnikkut kinguariartorneranut assersuutaasoraat.
Tunngavilersuutigiuaannarsimavaat
qineqqusaarutigisarsimallugulu niuernerup ammanerusariaqarnera,
namminersortullu inuussutissarsiornerat tapersersorlugulu
illersortuaannarsimallugu. Royal
Greenlandip immikkut pitsaanerusunik atugassaqartitaanera
isornartorsiortarpaat, soorlu pisassiissutinik ajornannginnerusumik
pissarsisinnaanerat, pisortanut isumaqatigiissutit aqqutigalugit
aningaasaliiffigineqarsinnaanera avammullu niuernissamut
pisinnaatitaaffeqarsinnaanera. Naak
namminersortut assigiimmik atugassaqartitaallutik
annerulersitsinissaminnut unammillernissaminnulluunniit
ajornakusoortitsisaraluartut.
Maannakkut
pissaanermik
tigumiaqarput,
kisiannili
suliffeqarfinnik
pisortanit pigineqartunik
salliutitsipput
namminersortunik
tunulliutitsillutik. Qinigaaffimmilu kingullermi Inuit Ataqatigiit
pissaaneqarallarmata politikikkut sammivik allangortinngilaat.
Tamakku
tamaasa
Demokraatit
qimakkusukkaluarpaat,
tamannalu
qinersinermi ajugaanerannut pissutaaqataangaatsiarluni.
Demokraatit
tunngavitsik annaasimavaat politikerisartillu uterfigisariaqarlugu.
Inuussutissarsiortut
namminersortut tapersersorlugillu sullitileqqittariaqarpaat.