Air Greenlandip siorna novembarip
25-anni - Nuummi mittarfissap nutaap nunanit tamalaanit Nunatsinnut
Nunatsinniillu timmisartuussisarnerminik ammaanissaa ullualunnik
sioqqullugu - mittarfimmik matusinerata kingorna, Kangerlussuarmi
innuttaasut ikileriarujussuarsimapput.
Siorna
novembarip 25-anni unnukkut Air Greenlandip timmisartua Dash-8
Nuummut ingerlaassalluni qangattarpoq.Air Greenlandip
Kangerlussuarmi mittarfeqarfiani sulisut amerlasuut timmisartumut
ilaapput, siunissami Nuummi kingusinnerusukkullu immaqa Ilulissani
sulilersussat.
Air Greenlandip siorna novembarip
25-anni - Nuummi mittarfissap nutaap nunanit tamalaanit Nunatsinnut
Nunatsinniillu timmisartuussisarnerminik ammaanissaa ullualunnik
sioqqullugu - mittarfimmik matusinerata kingorna, Kangerlussuarmi
innuttaasut ikileriarujussuarsimapput.
Siorna
novembarip 25-anni unnukkut Air Greenlandip timmisartua Dash-8
Nuummut ingerlaassalluni qangattarpoq.Air Greenlandip
Kangerlussuarmi mittarfeqarfiani sulisut amerlasuut timmisartumut
ilaapput, siunissami Nuummi kingusinnerusukkullu immaqa Ilulissani
sulilersussat.
Kangerlussuarmi
innuttaasut 165-inik ikileriarsimapput,
tassa 2024-mi juulip aallaqqaataanni
564-iusimallutik 2025-mi juulip aallaqqaataanni
399-iusimagamik.
Tamanna Sermitsiap Qeqqata Kommunianit kisitsisini
pissarsiarisimasaanni
takuneqarsinnaavoq.
Kisitsisit
tamakkiisumik ulloq manna tikillugu ajoraluartumik
pissarsiarineqarsinnaasimanngillat, juulimili kisitsisinit
erseqqissumik
takuneqarsinnaalluni, nunaqarfik
mittarfeqarfik
innutaasut nutserarnerannit
annertuumik eqqugaasoq.
Nutserartut 31 procentiupput,
taakku nunaqarfiup innuttaasa pingajorarterutingajaannik
amerlassuseqarput.
Nipaallisoq
Kangerlussuarmi
siorna novembarip 25-ata kingorna nipaannersuaqalerpoq. Ukiuni
qulikkuutaanni arlalinni timmisartoq Danmarkimit tikittartoq,
siullermik SAS-ip timmisartorsua kingusinnerusukkullu Air Greenlandip
timmisartorsua, Kangerlussuarmi najugaqartunut sulisunullu tamanut
qitiusimavoq.
Nunanit tamalaanit timmisartuussisarnerit Nuummut nuunneqarnerisa kingorna, inuppassuit Kangerlussuarmit allamut nuupput.
Assi: Jesper Hansen
Timmisartorsuup
Danmarkimeersup tikinnissaa naapertorlugu piffissamik
agguataarisoqartarpoq. Tassami timmisartorsuaq aalajangersimasumik
mikkaangat, mittarfeqarfimmi
ulapputtoqalersarpoq.
Ilaasorpassuit isumagineqartussaasarput
– aamma
oqaloqatigiinnissamut piffissaqartariaqarpoq, ilaasummi
akornanni amerlanertigut
ikinngutit ilisarisimasallu
naapinneqarsinnaasarmata.
Mittarfeqarfiup
saavani timmisartut Dash-8-t
minutsialuit qaangiukkaangata mittarlutillu qangattartarput,
ilaasut sinerissameersut
tikiunneqartussaallutillu sinerissamut angallanneqartussaammata.
Kangerlussuaq Nunatsinni
angallannermi naapiffiit
pingaarnersarisimavaat.
Innuttaasut
siunissamut isumalluartut
Allannguinerit
Kangerlussuarmi innuttaasunut sakkortuumik eqquipput,
nikalluinnanngillalli. Siunissamummi isigisoqartariaqarpoq.
Nunaqarfimmilu mittarfeqarfimmi suli periarfissaqartoq, innuttasut
isumaqarput.
Tamakku
ilagaat Christian Pihlblad Jerimiassen.
-
Tamatta sunnerneqarpugut, aammali eqqissisimalluta.
Ulloq pisussaq
takkukkumaartoq piffissami sivisuumi ilisimavarput, Christian
Pihlblad Jerimiassen Sermitsiamut oqarpoq.
-
Kangerlussuup takornariartitsinermik
ineriartortinneqarnissaanut
peqataarusullunga akuersivunga. Tamaanimi
ineriartortinneqarsinnaasut
amerlaqaat. Ingammik
ATV-nut aqqut aappaagu ammarneqarpat.
Taamaakkaluartoq
Tuukkaq naggammik aallartussanngormat,
kikkut tamarmik nikallungassutigaat, kikkummi tamarmik isumaqaramik
kingullerpaamik qangattartussanngortoq.
Tuukkaq
naggataamik
qangattartussanngormat, kikkut tamarmik
mittarfeqarfiup silataani
katersuupput. Qatserisartut
biilii sanileriiaarlutik
uninngasut qulliminnik
tungujortunik ikittaartitsillutik timmisartorsuullu unillatsiarnerani
inuit
aalateriffigaat, Qaqqaarsummiillu qummoroortartortoqarluni.
Nuummi mittarfittaap nutaap pilersinneqarnera annertuunik unammillernartoqarmat, Tuukkaq arlaleriarluni Kangerlussuarmut timmisartuussisariaqartarsimavoq.
Assi: Jesper Hansen
Taava
Tuukkaq Københavniliarluni qangattarpoq, taamalu Nunatsinni
silaannakkut angallannerup oqaluttuassartaata ilaa naalluni.
Kangerlussuaq
suli peqataasoq
Ullup
alianartup tamatuma kingorna paasinarsivoq, Kangerlussuaq Nunatta
avammut attaveqarneranut suli pingaaruteqartoq.
Silarluttarnerata
kinguneranik
ajornartorsiutillu allat pissutigalugit Tuukkaq Nuummut minnani
Kangerlussuarmut akuttunngitsumik
missinnaasarpoq.
Aamma
aasaanerani pingasoriarluni toqqaannartumik Københavnimut
timmisartuussisoqartarpoq. Timmisartuussinerit taakku Air Greenlandip
aamma Kangerlussuarmi
akunnittarfimmik ingerlatsisup Albatrosip suleqatigiillutik
aaqqissuuttarpaat.
Timmisartuussisarnerit 2026-mi aallarteqqinneqassapput, sapaatip akunneranut marloriarluni,
siumut utimullu februaarip qulinganniit oktobarip 20-ata tungaanut
timmisartuussisoqartassalluni.
Sermitsiap
Qeqqata Kommuniani borgmesteri Malik Berthelsen Kangerlussuarmi
pissutsit pillugit oqaaseqaqquaa. Borgmesterip sulinngiffeqarnera
pissutigalugu tamanna ajoraluartumik ajornarsimavoq, kisianni Malik
Berthelsen sapaatip akunnerata tulliani aviisimi Sermitsiami
apersorneqassaaq.