Nittaallat kigaatsumik Sälen qulangerlugu nakkaarusaarneranni ujakkaartartut tusindillit aallarnissaminnut
piareersimallutik itisuumik anersaartorput. Ujakkaarluni unammineq aaqqissuunneqartartut pisoqaanerpaartaanni nunarsuarmilu
takinerpaami nunaqqaterput Aima Jensen aallarfissami piareersimavoq.
90 kilometerit ingerlaarfigissavaa — oqaluttuarisaanermik, ileqqutoqqanik
pinngortitamillu alutornartumik ulikkaartoq, Sverigemi
Sälenimiit Moramut 1922-mili ingerlaarfigineqartartoq. Vasaløbet ujakkaarnerinnaanani ukiut hunnorujullit matuma siornatigut
ileqquliussimasumik apummi aqqutaavoq takorluukkanik, piumassusermik tunniutiinnajannginnermillu pilersitsisoq.
Nittaallat kigaatsumik Sälen qulangerlugu nakkaarusaarneranni ujakkaartartut tusindillit aallarnissaminnut
piareersimallutik itisuumik anersaartorput. Ujakkaarluni unammineq aaqqissuunneqartartut pisoqaanerpaartaanni nunarsuarmilu
takinerpaami nunaqqaterput Aima Jensen aallarfissami piareersimavoq.
90 kilometerit ingerlaarfigissavaa — oqaluttuarisaanermik, ileqqutoqqanik
pinngortitamillu alutornartumik ulikkaartoq, Sverigemi
Sälenimiit Moramut 1922-mili ingerlaarfigineqartartoq. Vasaløbet ujakkaarnerinnaanani ukiut hunnorujullit matuma siornatigut
ileqquliussimasumik apummi aqqutaavoq takorluukkanik, piumassusermik tunniutiinnajannginnermillu pilersitsisoq.
VASALØBET
Ujakkaarnermik unamminerup Gustav Vasa, kingusinnerusukkut Sverigemi kunnginngortoq, 1520-miit 1521-mut svenskit pikitsitsinerannit qallunaat kunngiannit Christian II-mit qimaasimasoq ateqaatigaa. Malersorneqartilluni Moramiit Sälenimut ingerlavoq, tamanna Sverigemi kunnginngornissaminut tapersersortissarsiornissaa sioqqullugu pivoq.
https://vasaloppet.se/en/about-us/history/
Illernit tugaanut aqqut Aima
maannakkut Norgemi najugalik Vasaløbemut peqataanissaminut
ingerlaarnera nalinginnaasumik pinngilaq. Ujakkaallammanneersuunngilaq ukiorpassuarnilu sungiusarnikuunani. Inuunerminili timersortuartuugami oqimaatsulerillunilu ukiorpassuarni sulisarnikuugami nukissaqarluarpoq.
Ukiut kingulliit unamminarput, sungiusarnerillu sulineq pisussaaffiillu allat pissutigalugit kinguartinneqartariaqartarsimavoq. Taamaakkaluartoq aatsaat timikkut taama nukittutigisutut misigaaq. Aimap oqaluttuassartaqarluartumut ujakkaarluni sukkaniunissamut, ukiut tamaasa marsip qaammataani sapaammi siullermi ingerlanneqartartumi, sungiusarnini aatsaat januaarimi aallartippaa. Aimap qaammatip naanerani sisoraatiminik Nunatsinniit kiisami pissarsinissaa tikillugu timigissartarfimmi sungiusarneri tunngaviliipput.
Aima Jensen Norgemi orpippassuarni ujakkaartilluni.
Assi: Nammineq pigisaq
- Apuunnissara unammillernarlunilu piviusorsiorpalaarunanngikkaluarpoq. Uteriitsuunerli piumassuseqarnerlu angusaqarluarnissamut iluaqutaasarput, Aima Jensen oqarpoq.
Sapaatit-akunnerini
tulliuttuni takivallaanngitsumik ujakkaarluni sungiusartarpoq, sungiusarnerit sakkortuut ingerlattassavai,
sulisarnerali peqqutaalluni sungiusarneq akornuserneqartarpoq,
taamaasilluni sungiusarsinnaaneq ajornarsisarluni. Vasaløbet
pinnginnerani sungiusarneq tulliuttoq taamaallaat 32 kilometerisut
ungasissuseqarpoq, 90 kilometerit unammiffissaaniit
naannerungaartoq.
Nunarput sinnerlugu
Aima
Jensenip sisoraaseraangami Kalaallit Nunaat eqqaamasarpaa. Nunatsinni
peroriartorsimanerata unammilligassanut pisinnaalersippaa.
- Tunuliaqutiga ingerlaarninnut pingaaruteqaqaaq. Eqqarsartaatsikkut nukittuujunissamik, atukkatsinnik naammaginninnissamik ajornartorsioraluarlutalu tunniutiinnannginnissamik pingaartitsisumik perorsagaavunga, oqaluttuarpoq.
Naak
ujakkaarneq kalaallinut norskinullu ilisarnaataalluaraluartoq
peroriartornermini timersuummi tamatumani peqataasimanngilaq.
– Kujataani
peroriartorninni ujakkaarneq piffiit
allat assigalugit taama
atugaatiginngilaq, Aima Jensen oqaluttuarpoq.
Inuunermini kingusinnerusukkut aatsaat ujakkaartalerpoq, taamaattorli timersuut ataqqiuarsimavaa – Nunatsinnimi ikinngummi akornanni Norgemilu ujakkaartarneq
initoqimmat. Ataqqinninnerlu
piumassuseqalersitsivoq.
-
Vasaløbemut tamassuma piumassuseqangaalersippaanga. Vasaløbet ukiut qulit matuma siornatigut tusaqqaarakkuli takorluugarilerpara. Immaqa ujakkaartartuneersuunnginnera pissutaalluni unamminartuunerata taanna suli uannut
pilerinarnerulersippaa, nassuiaavoq.
Aimap ujakkaarnerup ataqqinartup naammassinissaa kisiat pingaartinngilaa. Kulturiminik, piumassutsiminik kalaallisullu eqqarsartaatsiminik ujakkaarfissamut nassataqarnissaq pingaaruteqarpoq — tunniutiinnajannginneq sapiissuseqarnerlu qanoq sunniuteqarsinnaanerat takutikkumallugu.
Angalanera inummut ataasiinnarmulluunniit pitsaanerpaarsuusariaqannginnermik eqqaasitsisinnaappat, ujakkaarninni piffissamik atuininniit tamanna pingaaruteqarnerussaaq
- Aima Jensen
Aallarfissamiit apuuffissamut
Aallaat
aallartinnermi iginneqarnerani sila issittorujussuuvoq uummataalu aallasalluni. Aima Jensenip 90
kilometerit ingerlaarfissaa aputeqarluarpoq, qummukajaaqarpoq ilungersorfissaallunilu. Ujakkaartartut tusindillit akornanni
ippoq – unammininili nammineq pigissavaa.
-
Vasaløbet sivisuumik tusartuarpara - unammineq oqaluttuarisaanermi
ataqqinninnermilu tunngavilik. Uannut piffissaq angusarlu apeqqutaanngillat, unammeqataasinnaaninnillu takutitsinissaq, oqarpoq.
Aima Jensen Sälenimi unammilluni aallartiffissamini qungujulavoq.
Assi: Nammineq pigisaq
Akunnerit aqqaneq-marluk minutsillu qulingiluat atoreerlugit Aima Jensen Moramut apuuppoq.
Assi: Nammineq pigisaq
Ujakkaarnerup
aallartilaarnerani orluvoq, paffinilu saamerleq ajoquserlugu.
Unammineranilu anniarnera taamaaginnarpoq. Sivitsunngitsoq
ujakkaarnermik unammineq tusaamasaq unamminartupilussuanngorpoq.
-
Arlaleriarlunga orlusarpunga, siusissukkullu paffiga saamerleq
annersillugu. Anniaqaanga. 20-30 kilometerit kingulliit anniarnermik
qasunermillu qiasarlungalu ingerlaarpunga, Aima oqaluttuarpoq.
Kilometerimiit kilometerimut timimut sakkortusiartorpoq. Anniarnerminilu qanoq nukittutiginini aamma malugilerpaa. Qummukajaani, inuppassuit kigaatsunnguamik
ingerlaffianni, ujakkaarnermini sukkassusini paariinnarlugu
ingerlaarpoq. Ammukajaakkut sisoraatiminik sisuinnartarpoq,
allat mianersorfigisaanni. Tassani qangeraasarpoq –
aamma unamminerup naammassilernerani.
- Ingerlaarnerma ilaani qanoq nukeqatiginerlunga malugaara, allaat kilometerit kingulliit 10-20-t qummukajaakkut ingerlaarnissara nukissaqarfigalugu. Tamannalu ilungersunaraluarluni eqqarsartaatsikkut nakussatsissutigaara, oqarpoq.
Piffissaq aamma ingerlavoq. Piffissarititaasut arfineq-marluk angummanniarfiupput. Arlaleriarluni piffissaq eqqorlugu
apuutinngitsoornissani ernummatigaa. Nalunaarsuiffiilli
nalleraangamigit oqiliallattarpoq — nutaamillu
aallartiffiusarluni.
-
Uteriitsuunermut sungiusarneruvoq. Toqqissisimaffiga
qimalluinnarpara, naggataatigullu ataasiakkaaralunga ajaappiarsorneq
ingerlatilerpara, Aima Jensen oqaluttuarpoq.
Akunnerit aqqaneq-marluk minutsillu qulingiluat ujakkaareerluni nukissaarulluni Moramut apuuppoq, allamilli qamanermioqarluni.
-
Naammatsivippunga, qujamasoqaangali. Tamanna qanoq imminut unammillersinnaatiginermik eqqaasitsisuuvoq,
tulluusimaaqaluni oqaluttuarpoq.
Bertilip 80-inik ukiullip tunuani
Apuuffissamut
apuutereerluni Aima qiimasuunerminut uteqqippoq. Imminut, misigisani Vasaløbemilu pissutsit
ilungersunartut quiassuaatigai. Instagramimini ima allappoq:
Vasaløbemi 90 kilometerit ujakkaarluni ingerlaffigereerlugit Aima Jensen suli quiasaartuarpoq, illarluni imminullu quiassuaatigaluni angusaqarluarnissaminut tatineqarnini qaangerniarlugu.
Assi: Nammineq pigisaq
- Training for races makes you look like an elite athlete to your friends and
family – then on raceday you finish 9373th behind an 80-year-old named Bertil.
Toqqaannaq nutserlugu: Sukkaniunissamut sungiusarneq timersullammaasutut ilaquttannut ikinngutinnullu isumaqalersitsisinnaavoq - ullormili unamminermi Bertilip 80-inik ukiullip tunuani normu 9373-iullutit apuutissaatit.
Quiassuarnerata isumavia pingaarutilimmik oqariartorneruvoq. Takutitsilluarnissamut
tatineqarnini qaangerniarlugu Aimap tamanna atortarpaa, aamma
3500-nit amerlanerusunut malinnaasuminut inuunerup siunertaanik
paasinninnissaannut kajumissaarutaavoq.
- Quiasaarnermik nuannarisaqartorujussuuvunga, nalunngilarami timersullammaananga, aammali nalunngilara naammassinninnissamik aalajangersimalluinnarneq uanga ileqqoralugu, oqarpoq, eqqarsarluarlunilu nangilluni:
- Ajugaanissaq pineqanngilaq, takkussinnaanissaq,
ajornarsigaluaraangalluunniit misiliinerup naammassinissaa
pineqarpoq. Angalanera inummut ataasiinnarmulluunniit
pitsaanerpaarsuusariaqannginnermik eqqaasitsisinnaappat,
ujakkaarninni piffissamik atuininniit tamanna pingaaruteqarneruvoq,
Aima qungujulalluni oqarpoq.
Aima
Jensenip nukissaq sukkassusermiinnaanngitsoq aammali
imminut quiassuaatiginninnermiissinnaasoq eqqaasippaatigut — allaat arpaffiup
aqqutaani 90 kilometerisut isorartutigisumi. Timersornermut
inuunermullu isiginnittaasia piumassuseqarnerup, nikallujuinnerup
nuannaarnerup ujaminnannernit ajugaanermillu
pingaaruteqarnerunerannik eqqaasitsissutaavoq.