Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffianni (GIF) siulittaasoq Claus Nielsen Arctic Winter Gamesimi ukiuni 26-ni peqataasareerluni inuulluaqqusivoq.
Claus alaatsinaattutut aallarteriarluni angalanermi pisortatut dommeritullu atuuffeqarnikuuvoq, unammiuaarnerni inuusuttut Issittormiut timersortartut naapiffianni peqataajuaannarsimavoq.
Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffianni (GIF) siulittaasoq Claus Nielsen Arctic Winter Gamesimi ukiuni 26-ni peqataasareerluni inuulluaqqusivoq.
Claus alaatsinaattutut aallarteriarluni angalanermi pisortatut dommeritullu atuuffeqarnikuuvoq, unammiuaarnerni inuusuttut Issittormiut timersortartut naapiffianni peqataajuaannarsimavoq.
– Ukioq manna angalaneq nuannerluinnarpoq. Aammali naggammik peqataagunarnera eqqarsaatinniilluni, Claus Nielsen qamuuna attortissimasoq oqarpoq, ukiorpassuillu kingumut qiviarlugit.
Clausip Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffianni siulittaasutut 2027-mi oktobari tikillugu sulisussaagaluarluni AWG-mut peqataanini naggaserpaa. Ukiut pingasut qaangiuppata unammiuaarnerit ingerlanneqaqqissapput – nalinginnaasumit sivisunerusumik uninngareerlutik. GIF-imi siulittaasutut qinigassanngorteqqinniarnerluni suli aalajangersimanngikkaluarluni eqqissilluni qujassuteqarpoq.
– Ukiorpassuarni AWG-mut atatillugu suleqatigisartakkakka inuulluaqqullugit, imaluunniit qutsavigingaarlugit, najuunnera immikkut ittuuvoq, Claus nuannaarluni oqarpoq.
Inuuneq naallugu ikinngutigiinneq
Claus Nielsen ikinngutini suleqatinilu ilagalugit Arctic Winter Gamesimi 2026-mi peqataasoq.
Assi: Nammineq pigisaq
Claus Nielsenip
attaveqarfigisartagaasa ilarpassui unammiuarnernut
tunngassuteqaannanngillat, soorlu John Rodda Alaskameersoq, maanna
AWG-p nunat tamalaat ataatsimiititaliaanni siulittaasoq, ukiut
ingerlaneranni qanimut attaveqaqatigisarpaa. John 1974-imiilli Arctic
Winter Gamesinut peqataasarpoq ukiullu ingerlaneranni Claus
ikinngutigillualersimallugu.
- Oqalugiareernermi
kingorna eqqannukarpoq, oqaaseqanngilagut nikorfaannarpugut.
Misigissuseqarnaqaaq, Claus oqaluttuarpoq.
Oqaaseqanngikkaluarlutik timersornermut ukiorpassuarni tunniusimasuunikuunerannut ikinngutigiinnerannullu
takussutissaavoq.
Ukiuni qulikkuutaani tunniusimaneq timikkut malunnartoq
Claus Nielsenip tunniusimanera Arctic Winter Gamesimuinnaq pinngilaq. Immikkut ittumik sapaatit-akunneri kingulliit ilungersunarput. Italiami ukiuunerani OL-ertoqarnerani kalaallit timersortartut malinnaaffigai, Norgemi inuusuttut ujakkaarluni VM-erneranni tapersersuivoq – angalaneralu sivisooq Canadami Arctic Winter Gamesimi naammassineqarpoq. Nunani tamalaani unammiuaarnerni peqataajuarneq sunniuteqangaarpoq, Clausillu qanoq nukinnik atuiffigitiginerlugu malugisinnaavaa.
– Timera qasuvoq. Qaammammi ataatsimi ullunilu qulini maanna angalasimalerpunga. Siullermik Italiami OL-ertoqarnerani, Norgemi VM-ertoqarnerani kingullermillu soorunami Canadami Arctic Winter Gamesimi peqataallunga, Claus Nielsen oqarpoq, qasunerullu tulluusimaarnerullu nipaa akulerutsillugit.
Pisuni najuunnera tunniusimaneranut takussutissaavoq - angut nunaminut timersornermullu tunniusimasoq, ukiorpassuarni.
Akisussaaffiup tulliuttunut ingerlateqqinnera
Claus Nielsenip ingerlatitseqqiinissamik eqqarsaatersuuteqaraluarluni, piviusorsiortumik eqqissisimasumillu ingerlatitseqqiinissaq isumagaa. Taamaalluni tunuaruni suliap ingerlateqqinnissaanut tunngatillugu siulersuisuunerit arlaleriarluni oqaloqatigisarpai.
- Siulersuisuunernut ilaasortat oqaloqatigilluarnikuuakka, tamannalu toqqissisimanarpoq. Imaanngitsoq tunuaruma silarsuaq unissasoq, nuannerporli suliamik ingerlatitseqqiinissamut piareersimasoqarnera, qungujulalluni oqarpoq.
Claus Nielsenimut tunuaannarnissaq kisimi pineqanngilaq, misilittakkalli tunniusimanerullu ingerlateqqinneqarnissaat qulakkeerniarneqarpoq. Suliamilli ingerlatitseqqinnissamut piukkunnartunik sulisussaqarnera takusinnaagamiuk naammagisimaarinnippoq.
- Siunissaq neriunaateqarpoq, nuannaarutigaaralu nalunagu timersorneq ukiorpassuarni sammisara isumagineqarluartoq, oqarpoq.
Tamanna Claus Nielsenip siuttutut suliaminik aallussilluarluni qasusuillunilu naammassinninneranut uppernarsaataavoq, aammali siumut eqqarsartartumut kingornussamillu ingerlateqqinnissaanik qulakkeerinnittartumut.
Angusarpassui
Claus Nielsenip ukiut 20-t sinnerlugit AWG-mut peqataasimanera assigiinngitsorpassuarnik suliaqarsinnaaneranut nikallujuinneranullu uppernarsaataavoq:
2000 — Nuummi aaqqissuussisoqarnerani alaatsinaattoq
2002 – Nuummi AWG-mi timersornermut pisortaq
2004-miit 2012-imut — Aallartitaqarfimmi pisortaq
2014 – Nuummi aaqqissuussinermi alaatsinaattoq
2016 — Dene Gamesimi ataatsimiititaliami kajumissutsimik suleqataallunilu dommeriusoq
2018–2023 — Dene Gamesimi dommeri
2024–2026 – Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffianni siulittaasoq
Claus Nielsenip tunuarnera oqaluttuarisaanerup immikkoortuata naggaserneqarneratut isigiinnarnagu aammali timersornerup silarsuaani ataqatigiinnerup ikinngutigiinnerullu pingaaruteqarnerannik erseqqissaataavoq.