Folketingimi amerlanerussuteqarluartut spiralilersuisimanermik suliamut atatillugu taarsiinissaq akuersissutigigaat
Folketingip kalaallit arnat naammaginartumik akuersinatik akuersinatilluunniit spiralilerneqarsimasut 300.000 koruuninik taarsiiffigineqarnissaat akueraa.
Kalaallit Nunaat sinnerlugu Folketingimut ilaasortat Qarsoq Høegh-Dam (N) Naaja H. Nathanielsenillu (IA), peqqissutsimut ministeri Ida Auken Christiansborgimi Folketingip ataatsimiittarfiani ullumi oqaloqatigigaat.
Assi: Ida Marie Odgaard/Ritzau Scanpix
Folketingimi inatsisissatut siunnersuut, arnat spiralilersorneqarsimasut taarsiiffigineqarnissaannut qulakkeerutaasoq sisamanngornermi pingajussaaneerneqarpoq.
Inatsit amerlanerussuteqarluartut akueraat, kalaallillu arnat ukiuni qulikkuutaani akuersinatik naammaginartumilluunniit akuersinatik spiralilerneqartarsimasut 300.000 koruuninik taarsiiffigineqarnissaat qulakkeerneqarpoq.
Folketingimi ilaasortap Qarsoq Høegh-Damip Naleqqameersup qujassuteqarluni akuersineq „aatsaat aallartinnertut“ taavaa.
- Suli angusaqarnerusinnaavugut, oqaluttarfimmiit oqarpoq.
Naaja H. Nathanielsenip (IA) aamma inatsisissatut siunnersuutip piviusunngortinneqarnissaa nuannaarutigaa:
- Siunnersuutip tamatuma pingaaruteqassusia ingattaanneqarsinnaanngilaq. Tassami kalaallit arnat kinguaariikkuutaat misigissutsikkut naalliuutaannik akuerinnittuuvoq ersarilluinnartoq, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.
Taassuma Folketingimi tapersersorneqangaarneq arnanut eqqugaasunut aamma Kalaallit Nunaannut pingaaruteqartoq erseqqissarpaa.
Arnat ataasiakkaat pinnagit pinngitsaaliinerit ataasiakkaat naapertorlugit taarsiiffigineqartarnissaq IA-p kissaatigigaluarpaa, amerlanerussuteqartulli allatut isumaqarput, tamannalu Naaja Nathanielsenip tusaatissatut tiguaa.
Dansk Folkepartimi danskit arnartaat inatsimmi aamma ilaatinneqassasut kissaatigigineqarmat taakku partiini kisiartaallutik inatsisissatut siunnersuut akerleraat.
Ministeriuneq Mette Frederiksen Naalakkersuisullu siulittaasuat Jens-Frederik Nielsen (D) 2025-mi Danmarki Kalaallit Nunaallu sinnerlugit utoqqatserput.
Nalunaarusiat marluk Naalakkersuisut suliassiissutigisaat tallimanngornermi saqqummiunneqassapput, taakkunani Danmarkip pisuussuteqarnera aamma inuiannik toqoraasoqarsimanersoq sammineqassaaq.
Naalakkersuisut danskit naalagaaffiata inuiannik toqoraasimaneranik allatigullu nunat tamalaat akornanni inatsisinik unioqqutitsinerinik misissuisitsinissaq siunertaralugu immikkut ilisimasalinnik misissuititsipput.
Taamaalillutik immikkut ilisimasallit suliamik naliliineri taarsiissutissap akuersissutigineqarnerata aqaguani saqqummiunneqassapput, tamannalu ministeriunerup Mette Frederiksenip (S) pingasunngornermi „nalaatsornerinnaalluinnarnerarpaa“.
Arnat inuiannik toqoraasoqarsimappat annertunerusumik taarsiiffigitinnissaannut ammanerluni aperineqarami toqqaannartumik akinngilaa. Nalunaarusiat Naalakkersuisut suliaritissimavaat, tallimanngorpallu tamanut saqqummiunneqassapput.
Spiralilersuisimaneq pillugu suliaq niviarsiaqqanut arnanullu tunngavoq, taakkua ilisimanagu akuersinatillu 1960-imiit 1991-imut Danmarkimi naalagaaffimmit spiralilerneqarsimapput. Kalaallit Nunaata peqqinnissaqarfik 1992-imi tigummagu periuseq taanna piffissap ilaani ingerlatiinnarneqarpoq.
Arnat kalaallit ikinnerpaamik 4070-it 1970-ip naalernerani taama ittumik spiralilerneqarsimasut 2025-mi misissuinerup takutippaa.
Arnat 201-it juulip aallaqqqaataaniit inatsisissatut siunnersuut naapertorlugu taarsiiffigitinnissamut qinnuteqarsimapput. Folketingip akissuteqaataani tamanna atuarneqarsinnaavoq.