Mette Frederiksenip Folketingimut qinersinissaq suaarutigaa
Ministeriunerup Mette Frederiksenip Folketingimut qinersisoqarnissaa suaarutigaa. Kalaallit Nunaanniit marluk qinerneqassapput.
Ministeriunerup Mette Frederiksenip Folketingimut qinersinissaq sisamanngornermi suaarutigaa.
Assi: Thomas Traasdahl
Ministeriunerup Mette Frederiksenip Folketingimut qinersinissaq sisamanngornermi suaarutigaa. Marsip 24-ani qinersisoqassaaq.
Kalaallit Nunaannit marluk, Aki-Matilda Høegh-Damip (N) Aaja Chemnitzillu (IA) maanna atuuffiinut, qinerneqassapput.
Mette Frederiksenip Folketingip ataatsimiittarfiani immikkut oqaaseqarumalluni qinnutigereeraalu qinersinissaq suaarutigineqarpoq.
Kalaallit Nunaat pillugu aqqiaannginneq suli qaangiutinngitsoq
Mette Frederiksenip oqalugiarnermini Kalaallit Nunaat arlaleriarluni eqqaavaa:
- Danmarkip nunanut allanut politikkiani Sorsunnersuup aappaata kingorna ajornartoornerit annersaat iliuuseqarfigisariaqarsimavarput. Naak suli qaangiutinngikkaluartoq Kalaallit Nunaat, Folketingi Europamilu suleqatit suleqatigilluakkavut ilivullu qanimut suleqateqatigalugit, maannamut iliuuseqarfigaarput, ministeriuneq oqarpoq.
Nunani tamaalaani pisut pillgit sulineq qineqqusaarnerup nalaani ingerlaannassaaq
Danskilli naalakkersuisuisa qineqqusaarnerup nalaani sulinertik ingerlatiinnassagaat, ilaatigut USA-p Kalaallit Nunaat pillugu aaqqiagiinnginniarnera eqqarsaatigalugu, Mette Frederiksenip naqissuserpaa:
- Soorlu kikkut tamarmik ilisimariigaattut Kalaallit Nunaat pillugu aaqqiagiinnginneq suli qaangiutinngilaq.
- Taamaammat qineqqusaarnerup nalaani danskit naalakkersuisuisa naalagaaffiup soqutigisaanut tunngatillugu nunani tamalaani pisut iliuuseqarfigisassavaat, soorlu aamma nunani tamalaani ataatsimiinnerit pisassasut.
Ministeriunerup oqaaseqarnini naggaserlugu qineqqusaarluartoqarnissaanik kissaassivoq.
Kalaallit Nunaanni qinersiartortukinneruartortoq
Folketingimut qinersineq kingulleq 2022-mi pivoq, tassanilu Kalaallit Nunaanniit Aki-Matilda Høegh-Dam (taamani Siumumi ilaasortaasoq) aamma Aaja Chemnitz Inuit Ataqatigiinneersoq qinerneqarnerpaallutik ilaasortanngorput.
Kalaallit Nunaanni Folketingimut 2022-mi qinersinermi innuttaasut 47,8 procentii taasiartorput. Qinersisarnerit ingerlanerini qinerisiartortut ikiliartorusaarsimapput. Kalaallit Nunaanni 2011-mi qinersisinnaasut 57,5 procentii qinersipput.