Nunanut allanut ministerimiit aatsitassarsiorfimmut akerleriissutaalersumut sunniiniartartunngorneq

Kalaallit Nunaata, Danmarkip USA-llu akornanni ajornartooqqaneq nunanut allanut tunngasunut ministeriusimasup Jeppe Kofodip tusagassiuutini nunani tamalaani nalilersoqattaarpaa. Tamatuma saniatigut Energy Transition Mineralsimi, Namminersorlutik Oqartussanik eqqartuussivimmi suliassanngortitsisuni, aningaasarsiaqarpoq. – Tamanna kusananngilaq, immikkut ilisimasalik oqarpoq.

Socialdemokratit sinnerlugit nunanut allanut tunngasunut ministeriusimasoq nunani allani tusagassiorfinnut nunarsuarmi politikkikkut pissutsit pillugit "Danmarkimi nunanut allanut ministeriusimasuusutut" naliliisarpoq, tamatumalu saniatigut aatsitassarsiornermik ingerlatseqatigiiffimmi Energy Transition Mineralsimut sullissisuulluni. Ingerlatseqatigiiffik Namminersorlutik Oqartussanik eqqartuussivilersuussivoq, imminullu soqutiginnittumik suliffeqarfimmik Ballard Partnersimik Trumpip aqutsineranut qanimut attaveqartumi atorfinitsitsisimalluni. – Tamanna kusananngilaq, immikkut ilisimasalik oqarpoq
Saqqummersinneqarpoq

Danskit nunanut allanut tunngasunut ministererinikuusaat Jeppe Kofod Energy Transition Mineralsip (ETM) siunnersuisartuini nutaani novembarimi ilannguppoq, taamaalillunilu Australiamiut suliffeqarfiutaata akissarsiassanut allattorsimaffiani ilanngulluni.

Ingerlatseqatigiiffik Namminersorlutik Oqartussanik eqqartuussivimmut suliassanngortitsisoq, piiaanissamut akuersissummik imaluunniit 76 milliardit koruuninik taarsiivigineqarnissamik piumasaqarpoq.

Danskit nunanut allanut tunngasunut ministererinikuusaat Jeppe Kofod Energy Transition Mineralsip (ETM) siunnersuisartuini nutaani novembarimi ilannguppoq, taamaalillunilu Australiamiut suliffeqarfiutaata akissarsiassanut allattorsimaffiani ilanngulluni.

Ingerlatseqatigiiffik Namminersorlutik Oqartussanik eqqartuussivimmut suliassanngortitsisoq, piiaanissamut akuersissummik imaluunniit 76 milliardit koruuninik taarsiivigineqarnissamik piumasaqarpoq.

Kalaallit Nunaata, Danmarkip USA-llu akornanni ajornartoorneq pillugu, Jeppe Kofod "qallunaat nunanut allanut ministererisimasaatut” nassuiaalluni nunani tamalaani tusagassiuutit assigiinngitsut ilaatigut CNN-imi oqaaseqartarpoq. Oqaatigineqanngilarli aatsitassarsiornermik ingerlatseqatigiiffimmut ETM-imut aamma siunnersortaasoq, taassumalu sunniiniaqatigiiffik Ballard Partners – Trumpip naalakkersuisuinut qanimut attaveqartoq – siunnersortitut atorfinitsereerpaa.

Politikeritut nuimasumit sunniiniartartumut

Aningaasaqarnermut professori Per Nikolaj Bukh naapertorlugu siusinnerusukkut ministeritut atorfilik taama qaffasitsigisumik inissisimaffeqarnikoq, nunami allami suliffeqarfimmik, qallunaat kalaallillu soqutigisaata akerlianik, sunniuteqarniarsarsisoq Danmarkimi qaqutigoorluinnarlunilu nutaajulluinnarpoq:

- Danmarkimi sungiusimanngilarput siornatigut politikeritut nuimasut inissisimanikoq taama ersaritsigisumik sunniiniarnermik suliaqartut, allaat qallunaat soqutigisaannut akerliusumik, Per Nikolaj Bukh oqarpoq, taassumali naqissuserpaa Jeppe Kofodip suliaa unioqqutitsilluni iliuuseqarnerunngitsoq.

– Jeppe Kofodip nammineq assuarnaassusia apeqqutaavoq, aningaasarsiorniarluni qanoq oqaaseqartigissanersoq qanorlu pimoorussitigissanersoq, Per Nikolaj Bukh oqarpoq, Jeppe Kofodilu nunanut allanut tunngasunut ministeriusimanera pissutaalluni atornitsinneqarsimasoq ilanngullugu oqaatigaa.

Immikkut ilisimasalittut imminut naleqarnerulersittoq

Jeppe Kofod tusagassiuutitigut aatsitassat imaluunniit Energy Transition Minerals toqqaannartumik eqqartunngikkaluarlugit, immikkut ilisimasalitut imminut inissippoq. Taamaalillunilu niuernermi naleqarnerulerluni, tamatumalu kingunerisaanik kingusinnerusukkut tusagassiuutinit sammineqaqqissinnaalluni.

– CNN-imi immikkut ilisimasalittut apersorneqarsimagaanni qaaqquneqaqqittuassaaq. Tullianilu immikkut ilisimasalittut immaqa aatsitassat pillugit oqaaseqarsinnaassalluni, Per Nikolaj Bukh oqarpoq, taassumalu tamanna nuannerpallaanngitsutut isigaa. Politikkeriunikoq Anders Fogh Rasmussen Berlingskemi allaaserisaq naapertorlugu siunnersuinissamut tamatumunnga naaggaarsimasoq aamma oqaatigaa.

Rasmussen Global "pissutsit arlallit isornartut misissuinitsinni paasisavut pissutigalugit ETM siunnersortaaffigissallugu itigartipparput,” Sermitsiamut allappoq.

Ataqatigiinnerat naaggaaraa

Sermitsiap Jeppe Kofod, Per Nikolaj Bukhip isornartorsiuinera pillugu apersorumagaluarpaa, taassumali apersorneqarnissani kissaatiginangu itigartitsissutigaa, taamatullu allakkatigut ima akissuteqarpoq:

– Energy Transition Mineralsimi (ETM) siunnersortitut sulinera tamanit ilisimaneqarpoq, tamannalu ingerlatseqatigiiffiup nittartagaani takuneqarsinnaavoq. Tamanna nunarsuarmi politikkimut, isumannaallisaanermut nunallu akornanni attaveqarnermut tunngasunik misissuininnut attuumassuteqanngilaq, taakku nunanut allanut tunngasunut ministeriunikuunera aallaavigalugu misilittakkat tunngavigalugit nunat tamalaat tusagassiorfiini oqaaseqarfigisarpakka. Isumaga saqqummiussara ukiorpassuarni oqaatigisarpara – aamma ETM-imut ilanngutsinnanga, Jeppe Kofod allappoq, oqaatigalugulu ingerlatseqatigiiffik Ballard Partnersimik siunnersuisartutut toqqaaneranut akuliutinngitsoq:

- USA-p, Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni pissutsit misissoraangakkit arlaannaannilluunniit attuumassuteqanngilluinnarlunga Amerikamiullu nunanut allanut politikkiannik Atlantikullu illua’tungaani attaveqarnermik misilittakkakka tunngavigalugit taamaaliortarpunga.

Oqaatsit eqqunngitsut

Aalborgip universitetiani professori Per Nikolaj Bukh aatsitassarsiornermik ingerlatsiviit Kalaallit Nunaanni suliniuteqartut nakkutigilluarpai. "Nunanut allanut tunngasunut ministeriusimasoq nunanit allanit suliffeqarfimmik, qallunaat kalaallillu soqutigisaannut akerliusumik, taama ammatigisumik tapersersuiniarnera qaqutigoortuunerarpaa.“

Siornatigut ministeritut atorfilik qaffasissumik inissisimaffeqarnikoq suliffeqarfimmik qallunaat kalaallillu soqutigisaannut akerliusumik sunniiniartoq qaqutigoorluinnartoq, Aalborgip Universitetiani aningaasaqarnermut tunngasunik professori Per Nikolaj Bukh oqarpoq. Isornartorsiuineq qanoq igaajuk?

– Oqaatsit taakku arlalitsigut eqqunngitsuupput. Siullertut, qallunaat kalaallillu soqutigisaannut akerliusumik suliniuteqanngilanga. Akerlerluinnaraa. Kalaallit Nunaanni aatsitassanik pingaarutilinnik akisussaassuseqarluni ineriartortitsineq aallaavigalugu akuuvunga – avatangiisinut malittarisassat qaffasissut aamma aalajangersimasut siumut oqaatigineqarsinnaasunillu tunngavigalugit. Minnerunngitsumik Kalaallit Nunaannut, aammali Danmarkimut nunarsuup kitaanut tamarmut. Aappaattut politikerit ministeritut misilittagallit arlallit politikkimut tunngasunik suliaqarniarlutik aalajangersimasut, pissutsini assigiinngitsuni suliffeqarfinnik namminersortunik siunnersuisarnerat ilisimaneqarluarpoq. Assersuutigalugu Anders Fogh Rasmussen, Danmarkimi ministeriunerunikoq.

Nunani tamalaani politikki ukiorpassuarni naliliiffigisaraa

Jeppe Kofod ukiunit 30-nit amerlanerusuni nunanut allanut sillimaniarnermullu politikkimik suliaqarluni, aamma ukiorpassuarni nunat assigiinngitsut akornanni politikkimik sukuiaanermini inerniliussanik tamanut saqqummiussisarsimalluni Sermitsiamut allappoq.

– Tamanut ammasumik oqallinnermut peqataasarpunga. Issittoq, isumannaallisaaneq naalagaaffiillu pissaanillit attaveqatigiinnerat pillugit apeqqutit eqqarsaatigiinnarnissaannut tusatsiagaannaannginnissaallu pingaaruteqarsorigakkit. Nunat tamalaat akornanni pissutsit ukiorpassuarni sukuiartarpakka, sulilumi tamanna ingerlappara, ilinniagalittut misilittakkat, danskit europamilu politikkikkut misilittakkat tamarmik nipilersoqataapput.

Ministeriusimasoq maannalu siunnersortaasoq Anders Fogh Rasmussen itigartitsereersoq, sooq nammineq ETM-imut siunnersuisunngorsimanerluni aperineqarami Jeppe Kofod ima akivoq:

– Anders Fogh Rasmussenip ETM-imi siunnersortitut ilaasortanngoqquneqarsimanera ilisimanngilara, taamaattumillu tamatumunnga tunngatillugu oqaaseqarsinnaanngilanga.

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
Pisigit

Sermitsiaq - E-aviisi

  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

AG - Atuagagdliutit E-aviisi

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-mi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

Sermitsiaq.AG+

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik iserfigisinnaalissavatit
  • Arnanut e-magasinatut atuarsinnaalissavat
  • Nutserisoq.gl atorsinnaanngussavat
  • Soqutiginnikkuit abonnement@sermitsiaq.gl-imut allagaqarsinnaavutit
Toqqaagit

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS