Unnuinermut akitsuut
atuutilersoq
Unnuinermut akitsuut nutaaq
januaarip aallaqqaataanni atuutilerpoq.
Unnuinermut akitsuut
atuutilersoq
Unnuinermut akitsuut nutaaq
januaarip aallaqqaataanni atuutilerpoq.
Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik
Facebookimi quppernermini taama ilisimatitsivoq. Tassa imaappoq, ukioq manna
aallarnerfigalugu nunanit allanit tikeraat unnuinerminnut ataatsimut 30
koruuninik akiligassinneqartalissapput, assersuutigalugu Airbnb, Booking.com
il.il. aqqutigalugit inissiamik inimilluunniit attartortitsisoqarsimappat.
Tamatuma aamma kinguneranik, taaneqartut aqqutigalugit attartortitsiniaraanni
CVR-imut nalunaarsorsimanissaq piumasaqaataalerpoq.
Akitsuut Nunatsinni najugaqartunut
imaluunniit inunnut ataasiakkaanut akiliuteqaratik attartortunut atuutinngilaq.
Innarluutillit isumaginninnermullu tunngasut
sammineqalersut
Innarluutillit isumaginninnermullu tunngasut Kommuneqarfik
Sermersuumi ukioq manna annertuumik kivinneqassapput. Kommuni nittartakkamini
taama allappoq. Tapersersorneqarnissaq pisariaqartinneqarneruleriartorpoq,
pingaartumik Nuummi, tamaanimi inunnik inuuniarnermikkut
ajornartorsiuteqartunik nutsertoqarnerujartormat, kommunilu maanna suliamik
misissuinermik aallartitsiniarluni, ataqatigiinnerusumik
sunniuteqarluarnerusumillu suliniuteqartoqarnissaa anguniarlugu.
Misissueqqissaarnikkut ullutsinni qanoq suleriaaseqartoqarnera sutigullu
suleqatigiilluartoqarnersoq qulaajarneqassapput aaqqiissutissanillu pitsaasunik
tikkuaasoqassalluni – tamatumani ilanngullugu nutaamik
aaqqissuusseqqissinnaaneq ilanngullugu.
Tamatuma saniatigut innarluutilinnut politikki nutaaq
suliarineqassaaq, ataasiinnarmillu saaffiginnittarfeqarneq
nalilersorneqassalluni pitsanngorsaanissaq siunertaralugu. Meeqqanut inuusuttuaqqanullu tunngatillugu
suleqatigiinneq pitsaanerusoq aamma pingaartinneqarpoq, taamaalilluni
atugarliortoqarneranik takussutissat siusissukkut paasineqarsinnaalerlutillu
sukkanerusumik iliuuseqarfigineqarsinnaalerniassammata. Suliassanik suliaqarnerit
sivikinnerulernissaat, akisussaaffiit erseqqinnerunissaat innuttaasunillu
tapersersuinerup pitsaanerulernissaa siunertarineqarput.
Ataatsimiititaliaq
paasisassarsiorluni angalasoq
Aalisarnermut, Piniarnermut
Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaq qaammammi kingullermi Norgemut
Danmarkimullu paasisassarsiorluni angalavoq. Ilisimatusartut, aalisarnermik
inuussutissarsiuteqartut kattuffii oqartussallu naapinnerisigut aalisarnermut
tunngasunik ilisimasaqalernissaq isumassarsiornissarlu siunertaapput.
Ataatsimiititaliap paasisassarsiornermini ilaatigut ilinniartitaanerit
aqutsinerillu sanilliutissavai aamma kalaallit aalisakkanik tunisassiornissamut
tuniniaasinnaanissamullu periarfissaat nalilersorneqassallutik.
Europamit tapersersorneqarneq
USA-p akerleriissutaasumik saqqummiussinerata kingulliup
kingorna, Europami nunat ingerlatsiviillu arlallit Nunatsinnik Danmarkimillu
tapersersuinertik tamanut saqqummiuppaat. Ritzau taama allappoq. Nunatta
siunissaa Nunatsinnit Kunngeqarfimmillu Danmarkimit aalajangerneqartussaasoq,
Tuluit Nunaata ministeriunera Keir Starmer erseqqissaavoq, Danmarkillu
ministeriuneranik Mette Frederiksenimik tapersersuinini oqaatigalugu.
EU-Kommissionimit oqaatigineqarpoq, tapersersuineq ingerlatiinnarneqassasoq,
ataqatigiissaarisoqartuassalluni naalagaaffiillu imminnut oqartussaaffiginerat
nunallu killeqarfiisa innarlerneqarsinnaannginnerat ataqqineqartuassasut.
Tyskland aamma Frankrig aamma tapersersuipput erseqqissarlugulu nunat
killeqarfii pinngitsaaliilluni allanngortinneqartassanngitsut.
2 millionit koruunit sinnillit
agguaanneqartut
Siorna 2,19 millionit koruuninik
Tunumi Kujataanilu aalisartunut katillugit 39-nut suliniutinut atortussanullu
aningaasaliisoqarsimasoq, Naalakkersuisut tamanut saqqummiuppaat. Aningaasat Inatsisartunit aningaasaliissutigineqarput,
ilaatigut Tasiilami aalisarneq pillugu isumasioqatigiinnermut,
motoorilerinermik pikkorissaanernut, paasissutissiisarnernut atortussanillu
soorlu amoortaatilerinermut, ningittagarsornermut, tunisassiassanut
ilioraavinnut atorneqarlutik.
16,5 millionit Aasivissuit –
Nipisanut
Danmarkimi aningaasaateqarfiit
pingasut – Augustinus Fonden, Aage V. Jensen Fonde aamma 15. juni Fonden
UNESCO-mit nunarsuarmioqatigiinnut kingornutassiarineqartunut Aasivissuit -
Nipisanut suliaqarnissamut 16,5 millionit koruuninik tapiissuteqarput. Kommuni
nittartakkamini taama ilisimatitsivoq.
Nunarsuarmioqatigiinnut
kingornussassanngortitat, ingammik meeqqanut, inuusuttuaqqanut najukkamilu
innuttaasunut, paasiuminarnerusunngorlugit paasisaqarfiginerusinnaanngorlugillu
sulissutigineqartut aningaasaliissuteqarnikkut ingerlateqqinneqarsinnaassapput.
Tamatumani pineqarlutik sinerissamit nunap timaanut oqaluttuassartat,
piniarneq, pinngortitaq aamma kulturi pineqartumilu atortorissaarutinik
pilersitsisoqarsinnaassalluni.
Innuttaasut 2024-mi nikerarnerat
Naatsorsueqqissaartarfimmit
oqaatigineqartut naapertorlugit, Nunatsinni innuttaasut 2024-mi 157-inik
ikileriarput, tassa 56.699-init 56.542-nut ikileriaramik. Ikileriarnerannut
ilaatigut pissutaallutik toqusartut inunngortartunit amerlanerunerat aamma nunanut
allanut nuuttartut amerlassusaat – innuttaasut ikilerartornerisa
ingerlaannarnerannut takussutissaasut.
Atuakkiorneq 2026-mi isumalluarfigineqarluartoq
Ukiunik 50-inngortorsiornermut
atatillugu Sisimiuni festivalertitsinerup, meeqqanut sammisaqartitsinerup aamma
Parisimi Frankfurtimilu nunani tamalaani peqataanerup iluatsilluartup kingorna
Kalaallit Atuakkiortut (KA) 2026-mi suli soqutiginartorpassuarnik
aaqqissuussisarnissaminnut qilanaarput. Tjekkiets Authors Reading Monthimi
ataqqinaammik qaaqqusaasutut juulimi peqataaneq pingaarnerpaavoq, tassani
kalaallit atuakkiortut kulturikkullu suliaqartut 31-t atuakkiortarnerminnik
kulturikkullu suliaminnik Brnomi, Ostravami, Kosicemi aamma Bratislavami
saqqummiimmata. Aamma ulluni pingasuni atuakkanik naqiterisitsisartunut
nutserisunullu “book industry forum” ingerlanneqarpoq. Issittumi nunanilu
avannarlerni oqaatsit amerlanngitsunit atugaasut pillugit atuakkiortunut
nunanut tamalaanut aappassaannik Karasjokimi Norgep avannaani apriilimi
festivalertoqassaaq, Samisk Forfatterforening (SGS) suleqatigalugu.